Arktika. Külm, kõle... kasulik? Kliima soojenemise tõttu püüab riikide tähelepanu aina enam Maakera põhjanaba. Maavarad, võimalik Põhja-Jäämere kaubatee, aga ka liigirikkus ja keskkonnakaitse tähendab, et Arktikast on saamas 21. sajandi üks olulisemaid geopoliitilisi mänguvälju. 

Euroopa Parlamendis Arktika-teemade eestkõnelejaks tõusnud Urmas Paet hindas, et riikide jaoks on kõige olulisem maavarade küsimus. Näiteks praegusest maailmas alles olevat gaasist 30 protsenti on justnimelt Arktikas. Kui jää kaob, muutub selle gaasi kättesaamine odavamaks. Need maavarade leiukohad on väljaspool riikide majandusvööndeid, nii et on vaja selgeid kokkuleppeid, et ei tekiks riikide vahel konflikti ressursside pärast.

Eesti jaoks on Arktika oluline kahel põhjusel. Esiteks oleme kõige põhjapoolsem maa, mis ei kuulu Arktika Nõukogusse. Samas ei saa öelda, et Arktika-teemad meid ei puudutaks, sellega on näiteks seotud võimalik Tallinna-Helsingi tunnel ja Rail Baltica. Teiseks loomulikult Venemaa. 

Venemaa on viimased viisteist aastat väga tõsiselt investeerinud sõjalisse võimekusse Arktikas – kümned uued lennuväljad, sadamad, allveelaevad. Miks nad teevad seda? Üks vastus on, et lisada kaalu majandusnõudmistele, mida nad tahavad esitama hakata. Teiseks vastuseks on uute navigatsiooniteede avanemine, millest kõige huvitavam on uus ühendus Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahel piki Põhja-Jäämerd, piki Venemaa rannikut. 

Põhja-Jäämere kaubatee kasutamine sõltub usaldusest Venemaa vastu. Venemaa ise peab usaldama Hiinat, sest Venemaa ja Hiina koostöö sõltub sellest, et Hiina ei hakkaks Venemaad Arktikas varjutama. 

Paeti sõnul on vaja Euroopas rohkem mõtlemisviisi, et me saame oma oluliste taristuprojektide ehitamisega ise hakkama ning me ei pea selleks kaasama raha Hiinast või mujalt. Võimalikke arendusi tuleb hinnata strateegiliselt ja pika aja peale – mõnes mõttes nagu hiinlased, muigas Paet –, et mitte lasta end ära siduda või lõksu meelitada.

Kuula saadet siit!

Kommentaarid
Copy