Uus maaeluminister võib olla Merry Aart või Arvo Aller, ütles Kuku Raadio saates «Muuli ja Riikoja» Hindrek Riikoja. Riikoja tõrjus ka hinnanguid, justkui ei oleks maaeluministeeriumis kantsler Illar Lemettiga olnud juhtimiskriisi, mis vajas lahendust.

Maaeluministri saaga jõudis nüüd sellel nädal lõpule, täpselt nagu me mõne nädala eest ennustasime, sõnas Kuku Raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja. «Suuremat kõneainet on pakkunud Illar Lemetti juhtum. Oma panuse sellesse andis president Kersti Kaljulaid, kes pidas vajalikuks pärast Mart Järviku ametist vabastamise otsuse allkirjastamist esineda lühikese pöördumisega ja vabandada kogu riigi nimel Illar Lemetti ees, selle pärast et talle on asjatult liiga tehtud.»

Riikoja ütles, et ta ei taha Kaljulaidi vaatega kuidagi nõus olla. «Mulle meeldis väga kolleeg Aivar Pau kommentaar Postimehes, kus ta ütles, et Lemetti ei ole märter. See on kahtlemata tõsi.»

Riikoja jätkas, et olukorda saab kirjeldada juhtimisprobleemina. Lemetti nägi probleemi ja käitus kohaselt, kui teavitas peaministrit ja õiguskaitseorganeid. Aga kui ta hakkas saatma ajakirjandusele pöördumisi, siis kiskus olukord kiiva. 

«Kõige krooniks muutis võimatuks teistsuguse otsuse tegemise Lemetti eelmise nädala kiri valitsusele, kus ta sisuliselt ähvardas valitsust, et vot kui te mu ametist vabastate, siis ma teile näitan, siis ma teile teen. See on ilmselgelt juhtimisprobleem valitsuse jaoks,» põhjendas Riikoja. 

«Ma tahaks küsida kõigilt ajakirjanikelt, kes Lemetti kaitseks on tõusnud barrikaadidele, et kas te saate panna käe südamele ja öelda, et maaeluministeerium oli hästi juhitud? Mina seda päris täpselt ei tea, aga kui ma räägin inimestega, kes valdkonda tunnevad, siis ma ei kuule, et kõik oli suurepärane, kõik oli veatu, kõik oli hästi.» 

Riikoja võttis oma arvamuse kokku, et kuigi valitsuse põhjendused Lemetti vabastamiseks ei olnud head, ei saa sellest järeldada, et põhjust ei olnud. 

Kalle Muuli vaidles vastu, et Lemetti vastamise otsuses polnud ühtegi viidet korruptsioonile ning kantsler vabastati üksnes ministriga töö laabumatuse tõttu. «Avaliku teenistuse seadus ei piira kuidagi seda, kui kaua peaks minister pärast kantsleri lahkumist ametis olema.» 

«Aga paragrahvi mõte on tõesti, et koostöö selle ministriga ei laabu. Aga kui hüpoteetiliselt mõelda, mis siis oleks saanud, kui Lemetti oleks ka järgmise ministri ajaks ametisse jäänud? Järgmine minister tuleb EKREst. Võib-olla EKRE juhatusest. Lemetti tegelikult oli ju vastuolus kogu EKRE juhatusega. Kui EKRE saadab uue ministri, siis on kuus kuud olukord, kus Lemetti teab, et teda lastakse lahti ning minister käib ringi ja otsib, kuhu kantsler sokutab talle miini, et temast lahti saada,» hindas Muuli.

«EKRE on lubanud, et järgmise nädala alguses tehakse teatavaks uue maaeluministri nimi. Neil on väidetavalt olemas ka hea kandidaat kantsleri kohale. Selles mõttes on keeruline aru saada, et kui te päris täpselt ei tea, kes saab ministriks, siis kuidas te teate, kelle see minister valib kantsleriks? Kantsler peaks olema ministri valik, mitte erakonna valik,» ütles Riikoja.

«Kaks põhilist kandidaati, kes on ministri nimedena välja käidud ja keda on väidetavalt juba ka Jüri Ratasele tutvustatud, on Merry Aart ja Arvo Aller. Aart on parlamendisaadik, väga pikalt põllumajandusvaldkonnas tegutsenud. Valdkonda kahtlemata tunneb, aga väidetavalt ei ole tegemist kõige kergema isiksusega. Teine on selline mees nagu Arvo Aller. Avalikkusele kui just mitte tundmatu, siis vähetuntud nimi. Pärit Ida-Virumaalt, pikaaegne konsulent ja turismitalu pidaja ning sealses taluliidus tegutsev inimene. Kirjeldatakse kui väga head spetsialisti ja väga head valdkonnatundjat, kes võiks ministeeriumisse uut hingamist tuua,» rääkis Riikoja enda teadmiste põhjal.