«Vahetund Postimehega»: Euroopa taandub Arktikas Venemaa ja Hiina ees

Kirkenes rajati tööstuslinnana. Kimeki laevatehase tulud tulevad valdavas osas Venemaa aluste parandamisest ning kohalikud on huvitatud headest suhetest Venemaa ja Hiina, mitte geopoliitilisest võitlusest. Foto: Maxim Shemetov/REUTERS/Scanpix

Polaarse siiditee projekti veavad Põhja-Norra kohalikud hiinlaste toetusel, Norra ja Soome valitsused jäävad skeptiliseks, kirjeldas Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega» Postimehe välistoimetuse ajakirjanik Margus Parts.

«Arktikat nähakse käesoleva sajandi suurima geopoliitilise... mitte siis otseselt lahinguväljanana, aga piirkonnana, mis muutub väga kiiresti ja mis toob endaga kaasa väga suuri lubadusi majanduse vallas,» põhjendas Parts, miks Arktika on oluline.

«Kirkenes on huvitav koht. See väike linnake asub Põhja-Jäämere ääres, umbes 20 kilomeetrit Venemaa piirist läänepool. Kuna see on viimane Euroopa sadam Põhja-Jäämerel, siis võimalikku transiiti arvestades tahab see linnake teha kõik, et olla eesliinil.»

Parts jätkas, et Kirkenesi huvitav aspekt on see, et seal põrkuvad väga paljud erinevad huvid. Lisaks kohalikele majandushuvidele on seal ka suured huvid saamidel, kes tahavad säilitada kohalikku elulaadi. Uued taristuprojektid ehk plaanitav sadam ja raudtee võivad selle ohtu seada.

Kirkenesi olukord on kummaline, sest kui tavaliselt tegeleb selliste suurte projektidega riik, siis siin veavad vankrit kohalikud omavalitsused ning paistavad ka hiinlaste kõrvad. Käivad delegatsioonid Hiina, on allkirjastatud mitmeid vastastikuse koostöö memorandumeid. Need kohe äri käima ei pane, kuid n-ö pinda hoitakse soojas, kirjeldas Parts. 

Eelmise Soome valitsuse ajal pandi kokku ekspertkomisjon, kus Soome ja Norra uurisid Kirkenesi-Rovaniemi raudtee tasuvust. Komisjon jõudis tulemusele, et see mäng ei vääri küünlaid ning raudtee lükati valitsuse prioriteetide seast kõrvale. Sellest hoolimata üritavad kohalikud projekti käima tõmmata. Kirkenesi linnapea on ütleb valitsuse suhtes krõbedaid sõnu ning ei näe põhjust hiinlaste huvi ära kasutamata jätta. 

Meretransport moodustab suure osa Hiina ekspordist. Põhja-Jäämeri on suviti eritehnika abil laevadele läbitav ning kohalikud ennustavad, et mida lihtsamaks ja odavamaks meretee läbimine muutub, seda enam lööb silm põlema Hiina investoritel.

Raudtee Rovaniemi, sealt edasi Helsingisse, tunnel Tallinna ja Rail Baltic lühendaks kaubaveo Põhja-Jäämerelt Poola kahe päevani praeguse nädala asemel. Olulise ajavõidu tooks ka Põhja meretee ise, sest see on mitutuhat kilomeetrit lühem kui Malacca väina läbiv Hiina-Euroopa kaubatee. 

Uus transporditee jookseks mööda Venemaa rannikut, nii et selle kasutamise eeldustesse on sisse kirjutatud Venemaa ja Hiina soojad suhted.

Venemaa omakorda saaks kasu, sest tuleks ehitada tugisadamaid, kaubalaadimispunkte, kõike muud. Venemaa on investeerinud väga suuri summasid Arktika piirkonna arendamisse ja militariseerimisse. Nii on Hiinal valida: kas Lõuna-Aasia ja seal paiknevad Ühendriikide alused või Põhja-Jäämeri ja Venemaa baasid.