FAKTIKONTROLL ⟩ Kui suur on e-sigarettide must turg?

Foto: Tarmo Kruusimäe

Postimehe faktikontroll võtab luubi alla ühiskondlikus arutelus esitatavaid faktiväiteid, mille paikapidavus pole ilmselge.

VÄIDE

«Kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt on e-sigarettide musta turu osakaal 62 protsenti, kuid mõningate arvutuste kohaselt võib see olla isegi 80 protsenti,» ütles Riigikogu suitsuvaba toetusrühma esimees ja Isamaa liige Tarmo Kruusimäe. Ta on toodud välja kui «võimendaja» mittetulundusühingu nimega New Nicotine Alliance Suitsuvaba Eesti kodulehel. Ühing paistab olevat e-sigarettide lobirühm.

Olles näinud eelnevat lauset käesoleva loo mustandis, soovis ühingu juhatuse liige Ingmar Kurg lisada: «NNA Suitsuvaba Eesti näol on tegemist tarbijate ühinguga ja eesmärk on hea seista selle eest, et täiskasvanud suitsetajatel oleks võimalik kasutada suitsetamisest loobumiseks vähem kahjulikke alternatiive nagu näiteks nikotiiniplaastrid, nikotiiniga nätsud, e-sigaretid, tubakavaba (valge) snus ja kuumutatav tubakas. Jälgime suitsetamisest tingitud kahjude vähendamise kontseptsiooni, mille edukal rakendamisel on võimalik vähendada suitsetamise levikut ja suitsetamisest tingitud tervisekahjusid.»

Kruusimäe reageeris lisaks: «Võimendaja mõiste on tulnud Kaitseliidust. Ka Kaitseliidus olen võimendaja, mis ilmselgelt ei tähenda seda, et ma oleksin Kaitseliidu lobist. Lisaks sellele olen veel mitme MTÜ liige. Kummaline on öelda Riigikogu liikme kohta lobist, sest üldiselt lobistid soovivad Riigikogu liikmeid lobistada.»

KONTROLL

Postimehe päringu peale saatis Kruusimäe meile andmeid arvutuste kohta, mille tulemusena on ta väites toodud protsendid saanud. «Rahandusministeeriumi andmetel maksti 2018. aastal aktsiisi 5543 liitri e-vedeliku eest,» kirjutab ta. 5543 liitrit on see arv, millega peaksime võrdlema aktsiisivabalt tarbitud e-vedeliku liitrite arvu.

Kui palju on e-sigarettide tarvitajaid?

Kruusimäe selgitused selle kohta, kuidas tema aktsiisivabade liitrite arvu leidis: «Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018 näitas, et igapäevaseid e-sigareti kasutajaid on 1,5%. E-sigareti kasutajate absoluutarvu arvutamiseks kasutame Statistikaameti andmeid, mille järgi oli Eestis 2018. aastal 1 067 016 täiskasvanut. Seega igapäevaseid e-sigareti kasutajaid on umbes 16 000 inimest.»

Tervisekäitumise uuringus on toodud andmed vanuserühma 16-64 kohta, mitte kõigi täiskasvanute kohta, seega paslik on võtta arvutuste aluseks võimalikult sarnase vanuserühma inimeste rahvaarv. Statistikaametist saame vaadata, et vanuserühmas 15-64 oli 2019. aasta 1. jaanuaril 845 549 inimest. Nende andmete järgi oleks igapäevaseid e-sigarettide kasutajaid määratletud vanuserühmas 12 683, mitte 16 000.

NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurg lisab: «Meile valmistab muret see, et me ei tea täpset e-sigareti kasutajate arvu. Tervise Arengu Instituudi tellitud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018 näitas, et aasta jooksul oli e-sigaretti tarvitanud 10,5 protsenti inimestest ning igapäevaseid kasutajaid on 1,5 protsenti. Turu Uuringute AS poolt läbi viidud küsitlus näitas, et tarbijaid on umbes 45 000. Kui kogusime e-sigareti piirangute vastu allkirju ja saime neid kokku 5000, siis meil endil on raske uskuda, et suutsime 33 protsenti kasutajatest aktiveerida.»

Tervisekäitumise uuringus on tõesti e-sigareti aasta jooksul tarvitajate protsendiks 10,5, ent lisaks iga päev e-sigaretti tarvitavale 1,5 protsendile on mõni kord nädalas tarvitajaid 0,7 protsenti, ülejäänuid veelgi vähem. Teisena viidatud Turu-Uuringute AS küsitluses on toodud: «Neid, kes kasutavad e-sigarette regulaarselt, võib olla suurusjärgus 14 200. Arvesse võttes suurt veapiiri: mitte alla 6700, kuid mitte üle 21 700.» Seega on arvutuste keskmes oleva igapäevaste tarvitajate arvu suurusjärk ka Turu-Uuringute andmetel sarnane. Arv 45 000 tuleb jällegi kõigi tarvitajatega koos (sealhulgas näiteks mõni kord aastas tarvitajad).

Kui palju e-vedelikku tarvitatakse aktsiisivabalt?

Tarmo Kruusimäe: «NNA Suitsuvaba Eesti MTÜ viis 2018. aastal e-sigareti kasutajate seas läbi uuringu (vastajaid 1079), mille tulemustest selgus, et keskmine e-sigareti kasutaja tarbis päevas 6 milliliitrit e-vedelikku.» Küsisime uuringu kohta täiendavalt andmeid. Need on saadud e-sigarettide poodidelt, kes saatsid enda klientidele küsimustikke, lisaks on kasutatud ka foorumeid ja sotsiaalmeediat. Uuringu andmed klapivad Kruusimäe toodud arvutustega.

Et saada teada, kui palju tarbitakse Eestis tegelikult igapäevaste tarbijate poolt e-vedelikku liitrites, tuleb teha järgmine arvutus:

Igapäevaste tarbijate arv * igapäevaselt tarbitud milliliitrite arv jagatuna tuhandega * 365 päeva

12 683 * 6/1000 * 365 = 27 775 liitrit. Võrrelduna aktsiisiga maksustatud tarbimisega (5543 liitrit) näeme, et nende arvutuste kohaselt maksustati 2018. aastal aktsiisiga vaid 20% tarbimisest.

Kruusimäe edastas meile ka konservatiivsemaid arvutusi, kus igapäevaste tarbijate ja tarbitud vedelike arvud on väiksemad. Kõige tagasihoidlikum arvutus, kus igapäevaste kasutajate hulk on poole väiksem ning kus päevas tarbitakse keskmiselt mitte 6, vaid 5 milliliitrit e-vedelikku, annab endiselt tulemuseks aktsiisiga maksustatud tarbimise alla 40 protsenti.

Millist rolli mängib aktsiisieelne varumine?

Kriitiline küsimus on see, kui suure osa aktsiisivabast tarbimisest pärineb mustalt turult ning kui suur osa enne aktsiisi kehtestamist (2018) varutud e-vedeliku tarbimisest. Seda Kruusimäe arvutused ei käsitle. E-vedelik võib säilida mitu aastat, näiteks 2017. aasta detsembris ostetud vedelik võib olla kasutuskõlblik ka täna. NNA Suitsuvaba Eesti uuringust ning näeme, et seal on küsitud ka selle kohta, kuidas mõjutas aktsiisi kehtestamine nende tarbimist. Näeme, et 48 protsenti on vastanud: «Ostsin enne aktsiisi kehtima hakkamist endale suure varu valmis.» Enne aktsiisi kehtima hakkamist varutud e-vedelik ei ole mustalt turult ostetud kaup, see on täiesti seaduslik.

NNA Suitsuvaba Eesti kodulehel on ära toodud Agris Adambergi Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lõputöö, mille raames viis autor läbi küsitluse. Sellele vastas 112 inimest, kes tarbisid keskmiselt 10 milliliitrit e-vedelikku päevas. Varuks oli keskmisel küsimustiku täitjal umbes liiter vedelikku ehk saja päeva jagu. Autori sõnul on küsitlus läbi viidud 20. märtsist kuni 8. aprillini 2018. 1. aprill 2018 on juhtumisi kuupäev, alates millest ei olnud maksumärgita kauba müümine enam lubatud.

See tähendab, et kuigi aktsiis jõustus 1. jaanuarist, oli poodidel veel kolm kuud aega, et enne 2018. aastat tellitud aktsiisivaba kaupa müüa. See omakorda tähendab, et enne 1. aprilli küsimustikule vastanutel oli veel võimalus täiendavalt aktsiisivabasid varusid soetada. Agris Adambergi sõnul täitis 112 küsitlusele vastanust 106 selle veel enne tähtaja kukkumist, mis tähendab, et vaid kuus vastajad olid sellised, kellel polnud võimalik täiendavaid varusid osta.

Mida järeldada?

Pole alust arvata, et Kruusimäe ja NNA Suitsuvaba Eesti väited on kindalsti valed. On pigem tõenäoline, et musta turu osakaal e-sigarettide tarbimises on üsna suur. Samas ei ole ka alust arvata, et Kruusimäe numbrid (ükskõik kas 62% või 80%) on kindlasti õiged. Problemaatiline on see, et ei ole teada, kui suur osa aktsiisivabast e-vedelikust osteti mustalt turult ning kui suur osa on varasemast varutud. Selge on see, et Kruusimäe numbrites, mida ta täielikult mustale turule omistab, on kindlasti ka osa legaalselt ostetud varude tarbimist. Varude küsimus on tähtis, sest saadaolevad andmed viitavad sellele, et need kogused võivad olla märkimisväärsed.

Sellisteks puhkudeks on Postimehe faktikontrollil hinnang «kahtlane», mida kasutame olukorras, kus väitja ei ole pakkunud tõestust situatsioonis, kus seda oleks mõistlik eeldada. Puuduvate andmete saamisel oleme valmis hinnangu muutmist kaaluma.

HINNANG

Illustratsioon: Postimehe faktikontroll