«Vahetund Postimehega»: Eestil ei ole selget poliitikat Hiina suhtes

Poliitikud ja ametnikud ei oska seisukohti võtta, kuid avalikkusele jääb nii ebaselgeks, milline on Eesti riigi poliitika Hiina suhtes, arutasid saates «Vahetund Postimehega» Postimehe ajakirjanikud Holger Roonemaa, Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik. 

Septembri alguses avaldas Postimees väikese seeria Hiina mõjudest Baltimaades. Senimaani on Eestis Hiinat kajastatud läbi välisuudiste prisma, aga see sari oli teerajaja kodumaal toimuvaga sidumiseks. Hiina-teema on nüüd Eestis jõudnud rohkem tähelepanu keskmesse nii Hong Kongi meeleavalduste kui ka Ameerikaga peetava kaubandussõja tõttu. Roonemaa ütles, et tal on siiski tunne, et Hiinast peab veel palju rohkem rääkima, et saaks aimu, kui oluline teema see meie jaoks on. 

Ta heitis ette, et avalikkus selgelt ei tea, milline poliitika on Eesti riigil Hiina suhtes. Riigi tasandil üritame võimalikult kaua vait olla, sest on hirm, et jõulised positsioonid võivad sellel või teisel moel kätte maksta. Välisministeeriumis on väljatöötamisel Hiina strateegia, aga Roonemaa teadmiste kohaselt peaks see ka peale valmimist jääma põhiosas salastatuks. 

Salumäe hinnangul võib teatud maani mõista poliitikute ja ametnike soovimatust seisukohti võtta, sest ka nemad kobavad pimeduses, puudutagu see siis Hiinast tulnud investeeringuid või mõnda muud tahku. Hiina-teemalised oletused on pahatihti kurjakuulutavad, kuid tugevat ohtu teadvustavat sõnumit välja anda ei saa, sest asjatundlikkust jääb vajaka. 

Roonemaa tõi välja, et Hiina kasutab ära oma positsiooni olulise majandusjõuna, et survestada vaikima Lääne ettevõtteid, mis võivad Hiina tegevust kritiseerida või on seda teinud. Oktoobri alguses toetas Hong Kongi meeleavaldusi Ameerika korvpalliliiga Houston Rocketsi tegevjuht ning sellest puhkes suur rahvusvaheline skandaal. Kui Hiina ähvardas liiga äriõigused tühistada, teatas omanik, et tegevjuht ei kõnele enda juhitud organisatsiooni nimel. 

Eesti paneb ebamugavasse kahvlisse asjaolu, et Saksamaa jaoks on Hiina oluline majanduspartner. Seetõttu ei ole Euroopas ühest lähenemist. Sakslased on avatud Huawei 5G-võrgu suhtes, eestlased aga sõlmisid USAga memorandumi, et toetavad Huawei-vastast lähenemist. «Mitte päris täpselt neid sõnu kasutades, aga tegelikult leppisime kokku, et meie Huawei 5G-d oma võrku ei lase,» ütles Roonemaa. 

Ta jätkas, et samal ajal me väga agaralt tegutseme niinimetatud 17+1 formaadis, mis on Hiina ja Kesk-Ida-Euroopa riikide omavaheline suhtluskanal. «Oleme isegi teinud ettepaneku, et üks järgmistest tippkohtumistest võiks toimuda Tallinnas. Mis toimub Eestis iseloomustab seda, mis toimub Euroopas. Meil ei ole ühest pädevat lähenemist.»  

Lepik viskas õhku küsimuse, kas Eestile on Hiinat üldse vaja, kui meie eksport sinna on napp. Roonemaa ütles vastu, et tegelik küsimus on, kas Hiinal on Eestit vaja. Hiinat ei maksa ekspordi sihtriigina maha kanda, sest see pakub meie ettevõtetele lisavõimalusi. Hiina jaoks oleme meie mikroskoopilised, aga Tallinn-Helsingi tunneli idee puhul on nad järele katsunud, milline valmidus siin Hiina investeeringuteks on.