Mart Helme on kutsutud õiguskomisjoni ette rääkima, kuidas poliitikud tema andmetel prokuratuuri mõjutavad. 

FOTO: Tairo Lutter

Postimehe faktikontroll võtab luubi alla ühiskondlikus arutelus esitatavaid faktiväiteid, mille paikapidavus pole ilmselge.

VÄIDE

«Ma ei ole öelnud, nagu tegeleks meie valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega. Kui Iltalehti ajakirjanik minu sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta mind valesti. NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks,» ütles Mart Helme avalduses, millega ta adresseeris enda NATO-teemaliste kommentaaridega seoses tekkinud pahameeletormi.

KONTROLL

Jääb ebaselgeks, mida mõtleb Helme enda õienduses «alternatiivi» all. Kui ta mõtleb alternatiivset kaitseallianssi, siis sellest Helme tõesti ei rääkinud, aga Iltalehti loos polegi tema sõnu selliselt tõlgendanud.

Enamik intervjuust on Mart Helme otsekõnes tsitaadid, teiste seas:

«Töötame ka plaan B kallal selle osas, mida peaks tegema Balti riigid – ja mitte ainult Balti riigid – kui Macronil on õigus.»

«Keegi ei tea, mis saama hakkab. Seega peab meil olema plaan B, mis küll ei tähenda, et Venemaa kindlasti Eesti okupeerib.»

Helme õienduse väidet, mille kohaselt pole ta rääkinud alternatiividega tegelemisest, on vähemalt eksitav (kui mitte vale) mõlema võimaliku tõlgenduse puhul:

  1. Õienduses tähendab sõna «alternatiiv» teistsugust kaitseallianssi. Iltalehti ei väidagi, et Helme seda ütles.
  2. «Alternatiiv» tähendab «plaani B», mida Helme mainis kahel korral.

HINNANG

FOTO: Postimehe faktikontroll