Kas ajakirjanikel kohtuasja tunnistajate ütluste avaldamise keelamine on põhjendatud, vaidlesid Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» Rein Lang ja Väino Koorberg.

Langi ja Koorbergi sõnavõtt oli ajendatud Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kohtuasjast, kus kohus keelas ajakirjanikel avaldada tunnistajate ütlusi enne kohtuliku uurimise lõppu. Keelu rikkumine võib päädida kuni aastase vanglakaristusega.

Saatejuhid jäid kohtuotsusele hinnangu andmisel eri meelt: juristist Langile tundus see mõistlikuna, ajakirjanikust Koorbergile teps mitte. «Meil on kohtupidamine avalik. Ajakirjandus on kajastanud suurt avalikku huvi pälvinud kaasusi,» põhjendas Koorberg. 

Ta seletas, et juhtumi eellugu peitub mõne aasta eest Õhtulehe kajastatud kohtuloos. Kohtunik andis siis istungi lõpus korralduse mitte kajastada saalis antud ütlusi, ajakirjanik aga oli selleks hetkeks saalist läinud ja lugu ilmus järgmise päeva lehes. Kohtunik selle peale karistas ajakirjanikku rahatrahviga. Ajakirjanik kaebas kohtuotsuse edasi ning aasta lõpus tuli Riigikohtust otsus, et ajakirjandusel on õigus avalikul kohtuistungil antud ütlusi avaldada. Samas jääb kohtunikele võimalus kuulutada istung kinniseks selgelt piiritletud eesmärgil. 

Vahepeal on seadus muutunud. 

Langi sõnul on kohtumõistmisel esmane avalik huvi ausa ja õiglase protsessi läbiviimine. Kui on mingeid riskitegureid, mis seavad selle ohtu, siis peab kohtul olema võimalus riske maandada. Eestis on võistlev kohtumenetlus, mis tähendab, et eeluurimisel kogutud materjal ei oma tähendust, kui keegi räägib kohtus vastupidist juhtu. Seega on ühe poole huvides saada teada, mida teine pool on öelnud, eriti sellistes suurtes kohtuasjades nagu sajandi suurimaks maffiaprotsessiks nimetatud Hirve ja Gammeri kaasus.

«Ausa kohtupidamise mõttes olen sinuga nõus,» ütles Koorberg Langile. «Küll aga kasutasid sa ise väljendit aus ja avalik kohtupidamine. Mulle tundub, et kohtupidamise avalikkus on samasugune väärtus nagu kohtupidamise ausus või õiglus.» Ajakirjanik selgitas, et otseblogide pidamine kohtusaalist ei ole mõttekas, kuigi ressursipuuduse tõttu seda tavaliselt niikuinii ei tehta. Praegusel juhul on aga kohtuprotsessi detailide kajastamine keelatud kuni menetlustoimingute lõpuni. Tegu ei ole olukorraga, et kohtupäev sai läbi, kirjutage oma lugu nüüd. 

Koorbergi hinnangul ei ole usutav põhjendus, et tunnistajatel ei ole pikka aega vältavatel protsessidel võimalik teada saada, mida teised tunnistajad on öelnud. 

Ta tõi samuti välja, et kui eelmisel korral, juunis toimunud kohtupidamisel Tallinna Sadama üle, taotlesid nii süüdistatav kui ka kaitsev pool tunnistajate ütluste avaldamist, siis seekord tehti otsus ainult süüdistava poole nõudmisel. Samas istub kaitsja kogu aeg kohtusaalis ning miski ei välista, et ta ei võiks siiski hakata tunnistajaid «treenima». 

Lang sõnas, et igasugused vaidlused kohtu ja ajakirjanduse vahel lõpetab see, kui kohus kuulutab istungi kinniseks. Koorbergi hinnangul on ajakirjanduse rolli kohtuasjade kajastamisel hakatud tasapisi vähendama ning see meenutab talle 1990. aastatesse naasmist.