Ministriks saamise tee algas Karul juba suvel, kui teda tutvustati EKRE juhtkonnale ning ta määrati rahandusministeeriumi esindajaks Hariduse Infotehnoloogia sihtasutuse nõukogus. Siis polnud küll teada, et mõne kuu pärast on EKREl vaja täita väliskaubanduse ja IT-ministri ametikoht, kuid klapp ministri ja Martin Helme vahel oli saavutatud. «Ma eeldan, et tänu sellele oli minu nimi ja nägu laual, kui oli vajadus leida uus inimene sellesse rolli.»
Karu sõnul oli tal valmisolek midagi Eesti jaoks ära teha juba enne suvist kohtumist. Selleks hetkeks, kui ettepanek tuli, oli ta jõudnud asjad enda peas läbi mõelda ning oli selliseks elukorralduse muutuseks valmis. Tagantjärele vaadates tundub tema jada ministriks saamise teel väga loogiline, aga tegemist oli siiski õnneliku asjaolude kokkusattumisega.
Saatejuht Meelis Atoneni küsimusele, kui palju ta Londonis elades Eesti poliitikat jälgis, pidi Karu tunnistama, et jäi ikka kaugeks. Süvenemiseks ei olnud ei aega, mahti ega huvi. Valimas ta siiski käis, kuid jätab enda teada, kelle poolt ta hääle andis. Minister ütles, et viimastel valimistel oli isegi raske välja mõelda, keda valida, sest Eesti erakondade valimisplatvormid on muutunud nii sarnaseks.
E-valimiste kohta ütles minister, et nende peamine probleem on läbipaistvuse puudumine. «E-hääletamine on muutunud meie valimissüsteemi lahutamatuks ja oluliseks komponendiks ning me ei saa lubada, et meil on sellise asja kohta küsimused, millele meil pole vastust. Peame need vastused leidma. See ei tähenda, et iga inimene on võimeline läbi lugema kahepoolse trükiga paberilehe ning saab aru, kuidas kogu süsteem käib. Aga läbipaistvust on võimalik parandada ning me peaksime seda tegema.»