/nginx/o/2011/12/27/890640t1ha068.jpg)
SA INNOVE karjääriteenuste arenduskeskuse juhtivspetsialist Kadri Eensalu kirjutab, et viimastel aastatel on karjäärispetsialistide töö vilja kandnud – võrreldes aastatetaguse ajaga teavad inimesed enam erinevatest infoallikatest ja nõustamise võimalustest.
Igal aastal peavad tuhanded noored otsustama, mida õppima minna. Valik ei ole kerge, sest võimalusi on palju ja langetatud otsus mõjutab oluliselt tulevikku. Eesti ja kogu maailma majandus muutub väga kiiresti ja valdaval osal meist ei ole võimalik töötada ühel ja samal töökohal elu lõpuni. Seetõttu on väga oluline, et koolis õpitu annaks piisavalt laia põhja, mis tulevikus võimaldaks edukalt ametit vahetada, jäädes samas hinnatud töötajaks.
Õnneks ei ole noored praegu oma valikute tegemisel üksi. Hinnanguliselt töötab Eestis kokku paarsada karjäärispetsialisti, kes toetavad noori karjäärivalikute tegemisel ehk aitavad kaasa sellele, et inimene oleks huvitatud õppimisest ning, teadmata täpselt, mida tulevik toob, valmis siiski positiivselt vastu astuma uuele ja tundmatule. Viimastel aastatel on karjääriteenuste paremaks pakkumiseks arendatud mitmeid noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi, pidevalt täieneb ja uueneb karjääriportaal Rajaleidja ning üle Eesti toimuvad regulaarselt nii kohalikud kui ka suuremad infomessid.
Karjääriteenuste kättesaadavus ja Eesti elanike karjääriplaneerimise oskused olid fookuses ka SA Innove tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt läbi viidud laiaulatuslikus uuringus. Uuringu sihtrühma kuulusid 15-26-aastased õpilased, õpetajad, lapsevanemad ning karjääriteenuste huvipooled, lisaks viidi läbi laiapõhjaline elanikkonna küsitlus. Kokku osales uuringus enam kui 1000 õpilast, ligi 600 lapsevanemat, üle 500 õpetaja ja enam kui 200 karjääriteenuste spetsialisti. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.
Karjääriteenuste süsteemi uuring tõi välja nii valdkonna positiivsed küljed, ettepanekud kui ka kitsaskohad. Uuringutulemused näitavad, et viimastel aastatel on karjäärispetsialistide tubli töö vilja kandnud – võrreldes aastatetaguse olukorraga on elanikkond muutunud teadlikumaks nii erinevatest infoallikatest kui ka nõustamise võimalustest. Võrreldes 2006 läbi viidud uuringuga on kasvanud teadlikkus karjääriportaalist Rajaleidja elanikkonna hulgas üldiselt ning eriti noorte hulgas – neljast noorest kolm teab sellist karjääriportaali. Mõnevõrra on tõusnud ka teadlikkus teavitamis- ja nõustamiskeskustest ning noorte infomessist Teeviit.
Karjääriteenuseid osutavate spetsialistide hinnangul on Eesti elanikkonna erinevate karjääriplaneerimise teadmiste ja oskuste üldine tase rahuldav. Et see muutuks rahuldavast heaks või koguni väga heaks, peaks saama karjääri teemade käsitlemine oluliseks juba maast-madalast.
Muredena nähti veel karjäärispetsialistide vähesust, teenuste vähest kättesaadavust ning koordineerimisprobleeme maakondades. Et osata teha õige valik tulevase eriala või töökoha osas, on just noored need, kelle jaoks on karjääriinfo kättesaadavus ja karjäärinõustamine väga oluline, Uuringu tulemused viitavad, et koolides tegeldakse karjääriteemadega väga erineval tasemel. Rahulolematust põhjustab õpilaste jaoks teema vähene ja süsteemitu käsitlemine koolis. Viimane on tingitud olukorrast, kus karjääriõpe ei toimu eraldi ainena või muul viisil koordineeritult. Uuringust selgub ka, et õpilaste infootsimisoskused vajavad arendamist - et lisaks lähedastele pöördutaks karjäärialase info või nõu saamiseks enam ametlike allikate poole, kus kättesaadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem.
Karjääriteenuste programmipõhisuselt oleks vajalik liikuda ühtse, jätkusuutliku, riiklikult koordineeritud ja toetatud süsteemi suunas, kus erinevate osapoolte vahel on selgelt kokku lepitud nende roll ja vastutus teenuse osutamisel, samuti finantseerimisel.
Suures plaanis jäi kõlama mõte, et töö noorte karjääriplaneerimise oskuste arendamisega peaks toimuma pidevalt, mitte programmipõhiselt – ühiskonnas peab juurduma mõte, et karjääriplaneerimine kuulub igapäevaelu juurde. Sellist teadmist ja tuge ei peaks noor otsima ja saama vaid siis, kui selleks tekib tungiv vajadus, vajalik info peaks olema kättesaadav kogu aeg. Algatajana nähakse siin eelkõige riiki – ministeeriume ning kohalikke omavalitsusi, kelle võimuses on jagada finantsvahendeid ning toetada ühtse platvormi loomist.
Uuringu kokkuvõttes toodi ettepanekuna välja, et kohalikud omavalitsused, koolid ning õpetajad peaksid tegema tihedamat koostööd erinevate noorteorganisatsioonide ja piirkondlike karjäärikeskustega. Koostöö parandamine võimaldab ühelt poolt olla kursis karjäärikeskuste ja noorteorganisatsioonide tegevusega ning teisalt teenusekasutajate vajadustega. Koostöö initsieerimiseks on üheks võimaluseks korraldada senisest enam erinevatele karjääriteenuste osutamisega seotud huvipooltele suunatud ühiskoolitusi ja -projekte. Samuti on võimalik kaasata piirkondlikke karjäärikeskuseid koolis karjäärialaste ainete ja infopäevade läbiviimisse.
Praegu on avatud ka Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3.1 taotlusvoor, mis toetab noorte (16-24) töötute tööle rakendamiseks läbiviidavaid projekte ning ühe toetatava tegevusena on projektis osalejatele võimalus pakkuda karjäärinõustamist, sh karjääriplaani koostamist.
Karjäärivalikud peavad nii palju kui võimalik olema teadlikud otsused – mida paremat ettekujutust me oma valikuga kaasnevast erialast omame, seda suurem on tõenäosus, et oleme hiljem tehtava tööga rahul.