Sel aastal toimusid kahed suured valimised, mille kampaaniakulud on viinud erakonnad sügavale miinustesse, tutvustas Põld. Uurides majandusaasta kolmanda kvartali tulemusi, osutub, et kolm suurt parteid, sealhulgas peaministripartei ja suurim opositsioonierakond, vaevlevad tõsises rahahädas. Kõige raskem seis on Keskerakonnal, mille pangakontolt vaatab vastu enam kui 800 000-eurone miinus. Sellest pool miljonit on võlad valimiskampaania eest. Teist ja kolmandat kohta hoiavad sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, millel on enam kui 600 000-eurone miinus.
«Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on lausa küsimärgi alla seadnud nende erakondade püsimajäämise. Komisjoni aseesimees [Kaarel Tarand] on öelnud, et kui erakonnad oma rahasju ei muuda, siis nii mõnigi partei järgmisi valimisi vastu ei pea. Erakondade vastused näitavad, justkui kõik oleks hästi, nad saavad hakkama, muretsemiseks pole põhjust,» kirjeldas Põld vastuolu erakondade optimismi ja järelevalve komisjoni pessimismi vahel.
Nii Keskerakonna kui ka SDE puhul jäi tulem miinusesse juba kolmandat aastat järjest. On vähetõenäoline, et Keskerakonna puhul võiks positiivsem seis tulla selle aasta lõpuks.
Jääb mulje, et enam ei pürgita mitte miinusest nulli, vaid suurest miinusest väiksemasse miinusesse, kirjeldas Indrek Lepik. «Miinuses erakondade rahakott on sümptomaatiline nähtus Eestis, et mitte öelda normaalne,» ütles Salumäe. «See, kui ERJK peab neid kohtlema kui krediitkaardivõlglasi, koputama laua peale ja küsima, et mis on teie plaan, ei ole imagoloogiliselt Eesti parteisüsteemi hellitaja, vaid näitab seda kõike üsna kehvas valguses.»