Ruth Kalda.

FOTO: Erakogu

Eesti meeste oodatav eluiga on kaheksa aastat lühem kui Eesti naistel ja Eesti mehed käivad arsti juures tunduvalt harvem kui Eesti naised. Kui nad lõpuks arstile jõuavad, on liiga hilja ning rasked haigused on juba välja arenenud, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda. 

Selle aasta 1. novembril algas «Pikema sõpruse päeva» projekt, mis kestab kuni järgmise aasta aprillini ja mille eesmärk on panna mehed endast rohkem hoolima ning oma tervist regulaarselt kontrollima. Kaasatakse kõiki mehi, aga eriti oodatud on mehed vanuses 40–50 aastat.

Tavaliselt on ennetava tervisekontrolli mõte avastada haiguseid võimalikult varases faasis ning viia ennetavate tegevuste ja tervislikuma eluviisiga riskid miinimumini. Nii on öeldud ka projekti kodulehel. Projekti läbiviimiseks on Eesti Haigekassa eraldanud Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskusele üle 200 000 euro.

Probleemi lähtekoht on, et Eesti meeste oodatav eluiga on kaheksa aastat lühem kui Eesti naistel ja Eesti mehed käivad arsti juures tunduvalt harvem kui Eesti naised. Kui nad lõpuks arstile jõuavad, on liiga hilja ning rasked haigused on juba välja arenenud.

Mida projekti raames teha plaanitakse?

Uuritakse meeste tervisekäitumist, kaalutakse ja mõõdetakse neid, tehakse kehaehituse analüüs, kontrollitakse vererõhku. Lisaks võetakse ka mitmeid analüüse: kolesterool, triglütseriidid, glükohemoglobiin (diabeedi sõeluuring), maksatervise näitajad. Androloogiakeskusele kohaselt määratakse ka hormoonianalüüsid, nagu testosteroon ja teised suguhormoonid, aga ka eesnäärme kasvajamarker PSA.

Meeste suremuse olulisimad põhjused ja riskifaktorid

Olen eri kohtumistel kuulnud argumente, et mehed on teistsugused, ratsionaalsed. Selleks et nad muudaksid oma harjumusi ja tervisekäitumist, on vaja objektiivseid andmeid ehk siis analüüse. Enne pole võimalik mehi tervisekäitumise osas mõjutada.

Alustame siis objektiivsetest ratsionaalsetest andmetest. Kuna projekti eesmärk on varase suremuse ennetamine ning keskmise eluea pikendamine, on igati ratsionaalne vaadata peamisi Eesti meeste surmapõhjuseid ja sellega seotud riskifaktoreid. Andmete analüüsimiseks/leidmiseks kasutan spetsiaalselt selleks loodud digitaalset tööriista, mille on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsiooni alla kuuluv institutsioon The Global Burden of Disease. Selle tööriistaga saab omavahel võrrelda ka eri riikide andmeid.

Antud projekti sihtgrupi, alla 50-aastaste meeste hulgas on kõige olulisemad surmapõhjused südame-veresoonkonnahaigused (13% kõikidest surmadest), enesekahjustamine (11,7%), narkootiliste ainete tarvitamine (9,7%) ja alkoholi tarvitamine (9,3%). Andmetest ei nähtu, et selles vanuses meestel oleks suurenenud risk eesnäärmega seotud probleemideks või mõneks teiseks spetsiifiliselt meessooga seotud haiguseks.

Seega on Eesti mehe tervisekao peamine põhjus südame-veresoonkonnahaigused. 

See ei ilmne ka järgmises vanusegrupis, 50–69-aastaste meeste hulgas. Selles vanuses suureneb eeskätt südame-veresoonkonnahaiguste risk (35% kõikidest surmadest), suur on ka risk surra kopsuvähki (9,6%) ning maksahaigustesse (5%). Eesnäärmega seotud probleemid hõlmavad vaid umbes 2% kõikidest surmadest.

Üle 70-aastaste meeste hulgas ei ole eesnäärmevähki suremus samuti kõrgel kohal, hõlmates vaid 4,8% kõikidest surmadest. Selles vanuses on suurem risk surra kopsuvähki (põhjustab 6% kõikidest surmadest) ja ligi kümme korda enam surrakse südame-veresoonkonnahaigustesse, see on rohkem kui poolte surmade põhjus.

Seega on Eesti mehe tervisekao peamine põhjus südame-veresoonkonnahaigused. Nooremates vanusegruppides sekundeerivad samaväärselt ka alkoholi kuritarvitamisest ning narkootikumidest ja enesekahjustamisest tingitud surmad.

Südame-veresoonkonnahaiguste peamised riskifaktorid on kõrge vererõhk ja suitsetamine. Riski vähendavad tegevused on tegelikult kõigile teada-tuntud: piisav liikumine, mitte suitsetamine, tervislik toitumine ja ülekaalu vähendamine. Miks peaks siis olema regulaarse tervisekontrolli, mille mõte on pikendada meeste eluiga, tähtsaimaks osaks meeste suguhormoonide ja eesnäärme kasvajamarkeri määramine? Tundub, et ainus ratsionaalne põhjus on see, et mehed kutsutakse androloogiakeskusesse ja see on antud keskuse spetsiifika.

Teiseks, analüüside hulgas on ka maksanäitajate määramine. Arvestades seda, et meestel on oluline surma põhjus alkoholi kuritarvitamisest tingitud maksa tsirroos, võiks sellest isegi aru saada, kui ei oleks üht suurt «aga». Nimelt, kui suuri elanikegruppe hõlmavates uuringutes on tõepoolest õnnestunud näidata alkoholi liigtarvitamise ja teatud maksaanalüüside - alaniini aminotransferaasi (ALAT) ning gamma glutamüültansferaasi (GGT) kõrgenenud näitajate vahelist seost, siis üksikisiku tasemel ei pruugi see sugugi nii olla. Mõlema analüüsi tundlikkuseks peetakse umbes 35%, see tähendab, et võimalikust sajast alkoholi liigtarvitajast on vaid 35-l laboratoorsetes analüüsides nihked.

Kui mehed on ratsionaalsed ja usuvad analüüse, siis mida teeb arst selles olukorras? Ütleb, et ärge uskuge analüüsi tulemusi? Sel juhul poleks ju neid üldse mõistlik teha, vähemalt mitte alkoholi liigtarvitamise leidmiseks.

Kas perioodilised tervisekontrolli on vajalikud?

Üldiselt on inimestel suur usk perioodilistesse tervisekontrollidesse. Ka perearste on sageli survestatud tegema oma nimistu isikutele iga-aastast tervisekontrolli. On avaldatud seisukohti, justkui sisalduks selline tervisekontroll iga inimese pearahas. Kahjuks ei ole kaebusteta isikute tervisekontrolle käsitlevad süstemaatilised ülevaated (kõige uuemad on tehtud 2019. aastal) tõendanud nende kasu ei haigestumuse ega suremuse vähendamisele.

Samas on aga leitud, et perioodilised tervisekontrollid soodustavad tunduvalt enam ülediagnoosimist ja üleravimist ning suurendavad patsientide tervisega seotud ärevust. Seega saab uuringute tulemit hinnata pigem kahju kui kasu toovaks.

Kahjuna mõistetakse nii terve inimese haigeks ja ravi vajavaks tunnistamist, sellega kaasnevaid psühholoogilisi ja materiaalseid kulutusi inimese jaoks, regulaarselt tehtavate uuringute ja ravi kõrvaltoimetega seotud vaevusi ja tüsistusi kui ka tegelikele abivajajatele vajaminevate tervishoiuressursside suunamist sinna, kus nendel puudub oluline efekt. Seetõttu ei tohiks tervisekontrollide rolli üle tähtsustada ega inimesi kampaaniakorras neile allutada, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kuidas panna mehi endast rohkem hoolima?

«Pikema Sõpruse Päeva» idee on väga hea – veeta ühiselt koos aega, et tähistada meeste omavahelist sõprust, head tervist ja üheskoos pikendada tervelt elatud aastaid. Projekti avalehel juhitakse väga õigesti tähelepanu ka meeste sagedasemate haiguste põhjustele: suitsetamine, vale toitumine, alkoholiga liialdamine, vähene liikumine ja ebapiisav puhkamine. Miks mitte tähistada seda päeva koos eelpoolnimetatud halbadest harjumustest loobumisega.

Kui aga on soovi kuulda nõu ja soovitusi toitumise, liikumise, suitsetamisest ja alkoholist loobumise osas, siis saavad väga edukalt toetada ka perearstid ja pereõed. Võib täitsa julgesti pöörduda.