Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe toob esile need jooned lasteaia uue õppekava projektis, mis erialainimeste ringkondades on kõige rohkem vastuseisu tekitanud.
Maria Jürimäe: tants lasteaia õppekava ümber
Eesti alushariduses on praegu nagu Karl-Erik Taukari laulus – segased lood. Seis on siiski parem kui oktoobri alguses, mil olukord tundus nagu Vaiko Epliku laulus – eighties coming back (80ndad tulevad tagasi). Segadused said sai alguse 7. oktoobril, kui haridus- ja teadusministeeriumi veebilehele ilmus 44-leheküljeline dokument «Lasteaia riiklik õppekava» (LRÕK), millele oodati tagasisidet oktoobrikuu lõpuni. Tekst lõi alushariduse rahva kihama, hakati koostama protestipöördumisi, et selle kava järgi õpetamisest ja õppimisest ei saaks meie homne reaalsus.
Milles on selle õppekava probleemid? Kõige lühemalt: see dokument lihtsalt ei anna kuidagi õppekava mõõtu välja. See on eri autorite töödest (ilmselt kiirustades) kokku pandud kirev kollaaž, kus on lakoonilisele seadustekstile omaseid lõike, esseistlikke arutlusi, didaktilisi juhiseid õpetajale, elementaarsete tõdede tutvustamist, tsitaate ja ka väidetavaid uurimistulemusi, millel siiski puuduvad igasugused viited. Kasutatakse mõisteid, mis pole nüüdisajal aktsepteeritud erialaterminid. Nii õppesisu kui ka õpitulemuste puhul jääb silma asju, mis pole koolieelikutele eakohased. Õppekavast on puudu ligi pooled sisuosad, mida dokumendi üldosa sätestab. Detailsete nädalaplaanide ettekirjutamine ei sobi meie arvukatele Hea Alguse ega projektõppe lasteaedadele.