Kuidas kindlustavad pensionireformi läbiviijad, et see ei kahjusta neid inimesi, kes oma raha välja ei võta, küsisid tänases Kuku Raadio saates «Poliitikaguru» Kaspar Oja, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.
«Poliitikaguru»: Seeder peaks andma garantii, et sambasse jääjad raha ei kaota (15)
3. november 2019, 14:32
Riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni sõnas, et ta oli positiivselt üllatunud, et rahandusministeerium saatis II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu kooskõlastusringile ka teistesse ministeeriumitesse, mitte otse parlamenti. Tema ind lahtus aga kohe, sest tavapärase kümne või viieteist tööpäeva asemel nõuab rahandusministeerium vastuseid nädalaga. «Kui me hindame praegu, et see pensionireform on võib-olla viimaste aastate suurim reform, see puudutab 740 000 inimest ja miljarditesse ulatuvat rahahulka, siis pole näha, et see oleks teema, mis viie tööpäevaga on lahendatav.»
Eelnõu valitsuskoalitsiooni teise pensionisamba muudatuste ettepanekutega läks kolmapäeval kooskõlastusringile. Kavandatud muudatuste jõustumisel muutuks sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekiks võimalus kogutud raha enne pensionile minekut kasutusele võtta.
Saatekülalised avaldasid lootust, et kuigi investeerimiskonto idee on veel toores, siis sellega seonduv mõeldakse läbi ja muudetakse põhjalikumaks.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi välja, et isegi eelnõu seletuskirjas on graafik, mis näitab, et ka miinimumpalka teenivatel inimestel pole kasulik sambast raha välja võtta.
Oja silmis kõige teravam probleem eelnõu juures on võimalik pensioni väljamakstevõimaluste halvendamine. «Eluaegseid väljamaksevõimalusi meie väiksel turul tõenäoliselt ei teki.»
Vinni lisas, et tema näeb reformi juures kaht murekohta. Esiteks ei anna eelnõu vastuseid sellele, mis saab 30–40 aasta pärast, kuigi pensionisüsteem peaks vaatama kaugemale tulevikku kui mõneaastane perspektiiv. Tema hinnangul ei ole ka poliitikud sellele küsimusele vastust andnud. Teine suur probleem on see, et pensionimuudatuste eelkõnelejad tahavad minna vastu inimeste käitumisele. Inimesed ei tee alati nii ratsionaalseid ja kalkuleerivaid otsuseid, vaid finantskäitumist käsitlevad psühholoogilised uuringud ütlevad, et tehakse emotsionaalseid valikuid.
Saates oletati, et eelnõu taga paistavad poliitilised kõrvad. On näha, et demograafilistel põhjustel muutub valijaskonna struktuur ning aina kaalukamaks muutuvad pensioniealised inimesed. Mida vähem on töötajad ise pensioniks ette kogunud, seda rohkem peab riik õlga alla panema. Lisaks jõuab teise samba väljamaksetelt laekuv tulumaks ja võimalik käibemaksu tõus riigi eelarvesse just enne järgmisi kohalikke valimisi, kus poliitikutel võib avaneda võimalus seda oma soovideks ära kasutada. Leht loodab, et lisatulu suunatakse ikkagi investeeringuteks, mitte püsikulude katteks.
Oja küsis, mis saab nende inimeste varadest, kes ei võta sambast raha välja. Vinni selgitas, et kui mõnes fondis on mittelikviidset vara, mida hakatakse allahinnatult müüma, siis kaotavad fondi jääjad raha. Samuti on võimalus, et nende risk muutub suuremaks.
«Nii et üks väga jõuline tees, et selle jaoks, kes tahab jätkata, ei muutu mitte midagi, on väga suure küsimärgi all,» ütles Oja. «Tahan personaalset garantiid härra [Isamaa juhi Helir-Valdor] Seederi käest, et kas reaalselt minu raha kinni makstakse, kui ma saan teisest samba eelnõust kahju. Ma olen nõus selle ka lihaveistes välja võtma. Aga see on probleem.»