Kalle Muuli.

FOTO: Tairo Lutter

Avalik huvi oleks olnud Mary Krossi kohtuasi menetleda lõpuni, sest see loob standardi, mille järgi Eesti hindab välisriigi kodanike sekkumist valimistesse, ütlesid Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja Kuku Raadio saates «Muuli ja Riikoja».

Kalle Muuli ütles, et kohtu otsus lõpetada Mary Krossi juhtum oportuniteediga avaliku huvi puudumise tõttu on tema silmis täiesti arusaamatu. Kui tegemist oleks olnud ainult kividega loopimise väitega, oleks süüdistuse esitamisest loobumine olnud mõttekas. «Aga rünnak oli demokraatia aluste vastu. Rünnak oli valimistulemuste mõjutamiseks. Ühe poliitilise jõu vastu ja oma abikaasa poliitilise jõu kasuks või soodustamaks paremat valimistulemust.» 

«Ma arvan, et see asi oleks pidanud olema selline, mida riik igal juhul menetleb lõpuni. Isegi siis, kui prokuröril oleks olnud kehvad tõendid ja isegi siis, kui oleks olnud arvestatav tõenäosus, et tuleb õigeksmõistev kohtuotsus. Siis oleks see olnud lõplik otsus üldmenetluses, mitte see, et riik ütleb, et avalikku menetlushuvi ei ole,» ütles Muuli.

«Meil oleks vaja teada, milline roll selles sündmuses oli Mary Krossi abikaasal Eerik-Niiles Krossil, kes on Reformierakonna ridades praegu parlamendisaadik,» sõnas Hindrek Riikoja. «Varasemas elus on [Eerik-Niiles Kross] muuhulgas tegelenud infooperatsioonide korraldamise osutamise teenusega, kui niimoodi umbsõnaliselt võib öelda. Teda on poliitringkondades ja ajakirjanduses seostatud sellega, et kui Jüri Ratas esimest korda valitsuse moodustas, läks rahvusvahelises tasemel ja välisajakirjanduses lahti aktiivne infooperatsioon, mille eesmärgiks oli Jüri Ratase mainet kahjustada, aga mis kahjustas kogu Eesti mainet.» 

Riikoja jätkas, et juhtunu teine pool on see, et sõdivad äärmused. «Ühel pool poliitilises spektris on EKRE, mis oma väljaütlemistega pehmelt öeldes käitub kohatult, kompab lubatu ja lubamatu piiri, on tihtipeale ebaeetiline ja nii edasi.» 

Muuli täiendas, et kaks päeva enne Krossi juhtumit oli toimunud Indrek Tarandi ründamine EKRE-meelsete miitingul Toompeal.

«Täpselt. Ja nüüd teine pool sõdib vastu sama jaburate ja lubamatute vahenditega. Mis peab toimuma ühe pealtnäha asjaliku, aruka ja normaalse inimese peas, et ta hakkab avalikult kokku valetama sellist jama?» Riikoja oli hämmeldunud, et Mary Kross ei mõelnud, et politsei võiks uurima hakata ja tema sõnad ümber lükata.

«Küllap oleksid nad selle mobiiltelefoni Stroomi randa viinud, kui nad oleksid tulnud selle peale, [et politsei hakkab uurima Mary Krossi mobiiltelefoni asukohta]. Nad arvasid, et nad teevad lihtsalt ühe suure meediašõu,» vaidles Muuli vastu.

Riikoja lisas juurde, et ei saa välistada, et Eerik-Niiles polnud oma abikaasa tegevusest teadlik.

«Minule teadaolevalt on Mary Kross välisriigi kodanik,» tõi Muuli sisse asjaolu, kas juhul, kui näiteks Venemaa kodanikud peaksid Eesti valimistesse sekkuma, on meil õigust hakata välisriigi kodanikel nende kodakondsuse järgi vahet tegema. 

«Igal juhul põhjendus, et avalikku huvi menetlemiseks ei olnud, ei päde. Oma poliitilise tasandi pärast oleks väga selgelt avalikkuse huvi teada saada, mis juhtus, miks juhtus, aga need vastused jäävad täna kõik teadmata,» võttis Riikoja Mary Krossi kohtuasja lõpetamise kokku.

Harju maakohus lõpetas eile Põhja ringkonnaprokuröri Ülle Jaanholdi taotlusel oma ründamise kohta politseile valetamises süüdistatava Mary Krossi kriminaalasja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning kuna tema süü ei ole suur. Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.