Rein Lang

FOTO: Toomas Huik

Ajakirjanike huvi trotsimine on ministritel halb stiil, kui need ajakirjanikud juhtumisi poliitikuid mädanenud tomatitega ei pillu, leidsid ajakirjanduskriitikud Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

«Rein Langil ja Väino Koorbergil on veel viimane võimalus rääkida sellest, kuidas külma kätte jäänud ja metsistunud retoorikas marukoerana lõrisev vana eliit koostöös verejanuliste soroslastega ja roosas lögas vähkreva homoteerulliga meie väärikate ministrite kallal käib,» alustas Väino Koorberg raadiosaate viimast veerandtundi.

«Üheks selleks näiteks oli tegelikult pisukene konflikt, mis päädis Mart Helme ja Aktuualse Kaamera reporteri-ankru Johannes Tralla vahel valitsuse pressikonverentsil. Tõepoolest on sul küllaltki ebamugav minna valitsuse pressikonverentsile, kui sinu minister on just tagasi astunud. Ja tagasi astunud klausliga valetamise pärast ning sa tead, et sa pead vastama ajakirjanike ebameeldiivatele küsimustele. Kui muidu saad jätta telefonile vastamata ja olla kättesaamatu, siis pressikonverentsil oled laua taga õrnas ja haavatavas seisukorras.»

«Mida arvata sellest, kui minister pressikonverentsi lõpuosas, kus antakse konkreetsemaid kommentaare, ütleb, et teiega ma ei lähe rääkima, te olete sihuke halb, pahatahtlik, nõme ja üleüldse,» küsis Koorberg.

Lang vastas, et kui tegemist ei oleks Mart Helmega, siis võiks öelda, et suhted ministrite ja ajakirjanduse vahel on üldse põletikulised. «Ega Johannes Tralla, ma tean omast käest, oskab olla vastik ajakirjanik. Paneb sulle mikrofoni nina alla ja küsib hoopis millesti muust, kui milleks ta on palunud sul olla intervjueeritav.»

Koorberg vaidles vastu, et kui tegemist on valitsuse pressikonverentsiga ja õhus on valitsuskriisi sugemetega olukord, siis võib oletada, et nende kohta ka küsitakse. «Kas ministril on üldse võimalust ja õigust sellest põigelda?»

«Õigus on alati,» vastas Lang. «Iseasi on see, et minu arust Mart Helme lihtsalt astus endale roostetanud naela jalga. Seda ei oleks mingil juhul tohtinud teha.» Ta tuletas meelde, et aastaid tagasi ei tahtnud peaminister Taavi Rõivas lubada Tallinna TV-l valitsuse pressikonverentsidel käia. «Ega Irja ja Inno Tähismaad tahtsid ka osaleda valitsuse pressikonverentsi Kas see siis tähendab, et me peaksime igaüht lubama?»

«Ka tavalisel kodanikul on võimalus minna Riigikogu istungit kuulama,» vaidles Koorberg. «Selles paraku ongi demokraatia olemus.»

«Sellega ma olen nõus. Ainult et tänapäeval tuleb läbida metalliotsija ja kui nad näiteks üleval rõdul hakkavad tomatitega riigikogu esimeest pilduma, siis isegi kui Henn Põlluaas pihta ei peaks saama, siis nad kõrvaldatakse sealt,» ütles Lang.

«Ma julgen küll väita, et Johannes Trallal arvatavasti oli taskus siiski mikrofon ja võib-olla see väike raadiosaatja, mis mikrofoni juurest kaamera juurde läheb. Küll oli ta jätmud mädanenud tomatid koju,» rääkis Koorberg. «Aga arvatavasti oleks ta siiski esitanud väga konkreetseid ja teravaid küsimusi. Minu arust on see halb stiil. Halb stiil oli see, kui president Trump hakkas ajakirjanikke Valgest Majast kuidagi välja puksima ja neile enam pressikonverentsil sõna ei andnud. Mulle toona väga meeldis see, kuidas kogu ajakirjanike korpus oli väga solidaarne ja nad hakkasid selle ajakirjaniku nimel sõna võtma.» 

«Ega siis Trumpi pressikonverentsid ei ole mingisugune idealiseeritav olukord. See on tõepoolest see, kuhu lääne demokraatia on tänaseks välja viinud. Võidumees avalikus ruumis on see, kes kõige rohkem räuskab. Ükskõik milliste meetoditega. Kindlasti näiteks veendunud EKRE poolehoidjad tundsid ära hea liidri Mart Helme, kes saatis ERR-i toimetaja sinnasamusesse kohta. Tõenäoliselt Mart ei saa seetõttu oma pooldajatelt mitte ühtegi häält vähem. Kas see võimaldab mingeid Eesti elu asju paremaks muuta, selles ma väga kahtlen,» kõneles Lang.

«Johannes Tralla ise möödunud nädala Kroonikas kirjeldab »Esimese stuudio« intervjuud Mart Helmega. Ta ise kirjeldab, et Mart Helmega läksime tookord sõbralikult lahku ja oleme kohtunud veel mitmes debatis. Kriitikutele ütlen aga, et absoluutset neutraalsust pole ajakirjandus olemas. Kõik on ideoloogiline. Ka iga lihtlause on ideoloogiline,» ütles Koorberg.