Idanemine võtab aega.

FOTO: Elnur Amikishiyev/panthermedia

Meie elu oleks palju parem mitmes valdkonnas, kui meil oleks oskust tunda ära tulevikuvõimalusi ning jaguks kannatust oodata, kuni puud kasvavad ja vilju hakkavad kandma, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar Ott Tänaku võidu näitel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui tahate kasvatada virsikut kivist, siis pange ta potti ning jätke rahule, mitte ärge kaevake iga natukese aja tagant välja, nagu Karlsson seda tegi. Pookimine on muidugi kindlam viis, aga me ei räägi täna aiandusest.

Mõned head aastad tagasi pälvis mu tähelepanu Oleg Grossi raadiointervjuu, mis kõlas eetris vististi Ott Tänaku ja Martin Järveoja esimese rallietapi võidu puhul. Suuremale edule eelnenud aastatel olid Tänak ja Järveoja olnud pigem ebaedu rüütlid. Tehnikaga juhtus kogu aeg midagi. Oleg Gross ütles siis sõitjate minevikku ja olevikku kommenteerides umbes nii, et tema on uskunud Otti ja Martinisse kogu aeg ning on pidanud võimalikuks neisse pikaajaliselt investeerida, ootamata koheseid edusamme.

Minu respekt! Kuna võidul on palju emasid ning kaotus on orb, soovivad kindlasti paljud ennast maailmameistri tiitli valguses soojendada, ja seda ei saa ilmtingimata pahaks panna, kui suurenenud rallihuvist johtub midagi positiivset ala arengu ja tuleviku jaoks Eestis. Oluline on aga meeles pidada Oleg Grossi sõnu ja tema rolli.

Ma ei taha pajatada aga üksnes rallist. Tahan rääkida sellest, et meie elu oleks palju parem mitmes valdkonnas, kui meil oleks oskust strateegiliselt mõelda, tunda ära tulevikuvõimalusi ning kui meil jaguks kannatust oodata, kuni puud kasvavad ja vilju hakkavad kandma.