Brexiti toetajad avaldavad oma meelsust Briti parlamendi alamkoja ees.

FOTO: MATT DUNHAM/AP / Scanpix

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Kuusik tõi Kuku Raadio saates «Välismääraja» välja, et brittidele antava pikendusega ei pikene automaatselt üleminekuperiood. See tähendab, et kõva lahkumine EList on võimalik ka leppe jõustumisel.

Endise peaministri Theresa May sõlmitud lepe ei sobinud praegusele peaministrile Boris Johnsonile. «Küsimus oli selles, kes bussi alla visatakse. Kas visatakse [Põhja-]Iiri unionistide partei ja need, kes usuvad, et Suurbritannia peaks olema üks üksus või siis visatakse bussi alla eriti hardcore [kangekaelsed] toorid, kes usuvad, et leppeta lahkumine Euroopa Liidust on täitsa okei,» ütles Kuusik. «Peaminister May otsustas, et need saavad olema toorid, peaminister Johnson, et nendeks on Iiri unionistid. See on vahe [kahe leppe vahel]. Hind oli alati küljes, küsimus on, kes seda maksab.» 

Praeguse leppe järgi jääb tollipiir Suurbritannia sisse Iiri merele. Lepingu järgi jääb Euroopa Liidule viimane sõnaõigus, kui peaks tekkima konflikt Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel kaupade vaba liikumisega. Uus lepe annab Suurbritanniale võimaluse hakata ise kaubandusleppeid sõlmima, seetõttu oli Johnson ka vahetuskaubaga nõus. Varasemalt oli ohuks, et kui Suubritannia ja EL ei saa vabakaubanduslepet sõlmitud, hakkab Iiri backstop [ELi kaitsemeede] tööle ja Ühendkuningriik ei saa vabadust ise kaubandusleppeid kokku leppida.

Mitte keegi ei suuda ette kujutada, et Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepet oleks võimalik aastaga sõlmida. Selliste lepete läbirääkimised võtavad tavaliselt aastaid ning tulevane lepe tuleb ratifitseerida kõikides liikmesriikides. See omakorda annab võimaluse mõnele üksikule riigile oma huvides lepet kinni hoida, kui nad tahavad mõne punkti muutmist. Seega tähendab Johnsoni lepe, et aasta pärast hakkame uuesti rääkima kõvast Brexitist ehk leppeta lahkumisest. Johnson võttis ära May tagatise, et leppeta lahkumist ei toimu.

Seni on Euroopa Liit küll brittidele pikendust andnud, et nende parlament jõuaks otsuseni, aga aina enam hakkavad liikmesriigid küsima, et mis otstarbel seda antakse. Brexit on palju rohkem brittide sisepoliitiline mäng ning eurooplased on väsinud lõputust kahevahelolekust. 

Piret Kuusik tõi välja olulise nüansi üleminekuperioodi ja pikenduste seosest. «Iga kord kui antakse Euroopa Liidu poolt pikendust, siis tegelikult üleminekuperioodiaeg ei pikene. See tähendab seda, et kui me alustasime, siis idee oli, et on kaks aastat [üleminekuperioodi] ning selle aja jooksul paneme asjad enam-vähem tööle. Nüüd me juba räägime aastast.»

Johnson on järjepanu ähvardanud erakorraliste valimistega, kuid toetus või vastasus Brexitile ei ole sirgjooneliselt seotud toetusega erakondadele. «Leiboristide partei ei ole nõus panema leppeta lahkumist valimistele. Toorid seevastu on,» ütles Kuusik. Kui praegu minnakse valimistele olukorras, kus leppeta lahkumine ei ole välistatud, siis peaminister Johnson saab käia ringi ja rääkida leppeta lahkumisest, leiboristide juht Jeremy Corbyn seda teha ei saa.

Kui küsimuseks tuli teise referendumi võimalus, ütles ajakirjanik Raimo Poom, et referendum on võimalik koos valimistega, aga poliitiliselt liiga tundlik küsimus, et selle läbiviimisele oleks suurt toetust.