Mais korraldasid teadlased leinarongkäigu riigikogu eest Stenbocki maja juurde protestiks teaduse alarahastuse vastu.

FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega» valgustas Postimehe uuriva toimetuse ajakirjanik Martin Laine teadusrahastuse ümber toimuvat segadust, kus ministeerium ütleb üht, teadlased teist.

Tänasest Postimehest saab lugeda Laine artiklit, kuidas haridus- ja teadusministeerium teatas viimasel hetkel, et muudab uurimistoetuste jagamise süsteemi. Nendest uurimistoetustest sõltub sadade teadlaste palk.

Muudatuse puhul tekitab kõige rohkem küsimusi see, miks seda rakendatakse mõnes mõttes tagasiulatuvalt ehk juba käimas oleval jagamisperioodil ning enne, kui asjaolud on selgeks vaieldud. Laine tunnistas, et ta ei olegi sellele vastust saanud.

«Andsin haridus- ja teadusministeeriumile korduvalt võimaluse vastata, aga sealt ei tulnudki mingisugust arusaadavat vastust peale selle, et teaduslepet niikuinii ei täideta, teeme selle süsteemi siis ära. See ikkagi ei põhjenda, miks seda peab tegema paari kuuga,» ütles Laine.

Postimehe arvamustoimetuse juht Indrek Lepik küsis, et miks anti grantide rahastuse reeglite muutmisest teada alles nüüd? 

«Ausalt öeldes, ma ei saagi aru, mida ministeerium mõtleb, kui nad seda niimoodi kommunikeerivad,» vastas Martin Laine. «Mulle rääkis asekantsler Indrek Reimand, et tegelikult see ei tule niimoodi lambist, vaid ikkagi on kommunikeeritud. Aga ma ei leidnud ühtegi kõneisikut, kes oleks öelnud, et see ei oleks tulnud praegu oktoobris üllatusena. Ongi hämmastav, et kevadel viidi grantide avaldused sisse ja oktoobris otsustatakse, et me teeme kogu süsteemi ümber.»

Laine selgitas, et grantide määramise komisjonid jäävad samaks, küll aga muutuvad väljajagatava raha osakaalud valdkondade lõikes. Prioriteedid paneb paika kaks komisjoni: üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, teine haridus- ja teadusministeeriumis. Need komisjonid panevad paika plaani, mis antakse üle teadus- ja arendusnõukogule. Selle koosseisus on lisaks teadlastele ka ettevõtjad, TTÜ rektor, Tartu ülikooli rektor. Organit on kritiseeritud, et selle koosseis on kaldu tehnika- ja täppisteadlaste suunas, humanitaarteadlasi pole seal pea üldse. 

«Kui me räägime vandenõudest, siis räägitakse, et see kõik on justkui TTÜle kasulik, et Jaak Aaviksoo kui selle nõukogu liige on teinud mingisugust lobitööd, et saada tehnikateadlastele rahastust juurde,» sõnas Laine, aga tõdes samas, et vandenõusid nähakse teaduse rahastamises selle läbipaistmatuse tõttu palju. TTÜ pöördumine uue rahastuskava osas oli kriitiline.