Kataloonia separatistide vangistamise pärast puhkenud meeleavaldus Barcelonas. Korrakaitse teatel oli meeleavaldusel umbes 525 000 inimest, tuhanded inimesed saabusid Barcelonasse pärast kolm päeva kestnud jalgsirännakut teistest Kataloonia linnadest ja küladest.

FOTO: ALBERT GEA/REUTERS

Usalduse taastamine katalaanide ja Hispaania keskvõimu vahel ei ole enam lihtne. Radikaalseim lahendus oleks võimaldada Kataloonias uus ja vaba iseseisvusreferendum, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Läinud aasta juunis Hispaanias võimule tulnud sotsialistid on valmistanud pettumuse, askeldades sisepoliitilise kriisi rahumeelse lahendamise asemel selle kallal, kas ja kuhu möödunud sajandil surnud diktaator Francisco Franco säilmed ümber matta. Või on tegemist teadliku püüdlusega kustutada rahva mälust häirivad paralleelid praegu riigis toimuvaga?

14. oktoobril mõistis Hispaania kohus pikad vanglakaristused üheksale Kataloonia rahva poolt valitud juhile, keda süüdistati mässu õhutamises. Rahvusvahelises inforuumis pälvis see sündmus esialgu suhteliselt vähe tähelepanu, langedes ajaliselt kokku Türgi kallaletungiga Süüria kurdidele ja painavate läbirääkimistega Brexiti suluseisu murdmiseks. Kuid Kataloonia jaoks olnuks halvemat ajastust raske ette kujutada: järgmisel päeval möödus 79 aastat sellest, kui Francole allutatud marionettkohtu otsusel hukati Kataloonia iseseisvuslaste liider Lluis Companys. Temale pühendatud memoriaali juures Barcelonas tähistavad Kataloonia valitsuse liikmed seda kurba, kuid innustavat päeva igal aastal. Nüüd siis keset tänavarahutuste kaost, mille uus kohtuotsus esile kutsus.