Kurdide toetusmeeleavaldus Roomas 15. oktoobril.

FOTO: Cecilia Fabiano / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Tänases Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» võtsid Postimehe ajakirjanikud vaatluse alla Türgi toimingud Süürias ja selle mõjud maailmale. 

Vestlus lähtus tänases Postimehes ilmunud lugudes Tunne Kelamilt ja Erkki Bahovskilt, kus Kelam kirjutab sellest, et kui usaldusväärne partner on USA ja Bahovski sellest, et on naiivne loota, et Euroopa Liit võiks Lähis-Idas mingi juhtiva rolli võtta.

Postimehe välistoimetuse ajakirjanik Martin Kutti ja Postimehe arvamustoimetuse toimetaja Karl-Eduard Salumäe vaidlevad vastu Tunne Kelamile, kes väitis, et kuna kurdidel ei ole oma riiki, ei saanud nendega sõlmida ka liitlassuhet. «Selliselt esitatuna mõjub see ehtbürokraatliku selgitusena,» arvas Salumäe.

«Kui ei oleks olnud kurde, oleksid ameeriklased pidanud leidma teise partneri ISISe vastu (aga kelle?) või ise sekkuma. Seega ei saa kuidagi öelda, et kurdid poleks USA liitlased olnud, isegi kui neil ametlikku liitlaslepingut ei ole,» seletas Kutti. Samaväärselt ei ole USA-l liitlaslepingut Saudi Araabiaga, kellel on soojad ja tihedad sidemed USAga ka pärast märkimisväärseid prohmakaid. 

Kui me vaatame väärtuspõhist välispoliitikat, siis see ongi emotsionaalne välispoliitika.

«Kas saab tõdeda, et Ameerika Ühendriikidel on mitu erinevat välispoliitikat: üks, mida teeb Valge Maja ja teine, mida teevad erinevad ministrid ja ministeeriumid?» küsis Postimehe peatoimetaja Peeter Helme. Kutti nõustus, et on väga selge, et ekspertide hinnang on üks, presidendi oma teine. «On ka hoiatatud, et kui Trump hakkas esimest korda rääkima Süüriast vägede välja toomisest, siis ka see juhtus pärast telefonikõnet Erdoğaniga,» ütles Kutti. 

«Kui palju on emotsioonidele välispoliitikas ruumi?» küsis Helme. «Kui me vaatame väärtuspõhist välispoliitikat, siis see ongi emotsionaalne välispoliitika. Samas tundub, et me peame just väga kaalutlevad olema, ei tohi lasta end emotsioonidest kanda.» 

Türgi tegevust Süürias ja president Trumpi kurdide reetmist jälgivad hoolega teised riigid. «Venemaa on võtnud kaalutleva, taktikaliselt targa otsuse: nad ei ole hõisanud ega kiitnud takka, vaid kullipilgul jälgivad Erdoğani tegevust. Kuidas selline otsus aitab kaasa Iisraeli huvidele, sellest ma aru ei saa,» ütles Martin Kutti. «Endine Iisraeli peaminister [Ehud Olmert] ütles Jerusalem Postile, et Jeruusalemma ja Golani kõrgendike tunnustamine on ainult sõnakõlksud, kui hakatakse tegema selliseid otsuseid, nagu Trump tegi praegu Süürias.»

«Eesti on küll Türgi tegevuse hukka mõistnud, aga tahaks loota, et see ei halvenda täielikult Türgi ja Eesti suhteid,» ütles Helme. Kutti kirjeldas Türgi alustatud infooperatsiooni, kus iga päev saadetakse kirju uudistetoimetusele ja saadikuid konverentsidele, et seletada oma positsiooni. 

«Mida rohkem on NATO lõhestunud, mida rohkem ebakõlasid on selle sees, seda suurem on võit Venemaale,» tõdes Kutti.