/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
/nginx/o/2019/10/11/12643127t1hf1c3.jpg)
Riigi dotatsioon ajalehtede kojukandele paneks ohtu ajakirjandusvabaduse, ütles Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja».
Kalle Muuli: riiklik rahastus ohustab ajakirjandusvabadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõned ajakirjandusjuhid on andnud mõista, et riik võiks doteerida ajalehtede kojukannet. Riik võiks Eesti Postile anda nii palju raha, et hinnatõusu ei ole. Kus on nüüd Ahto Lobjakas ja Vilja Kiisler ja kõik teised, kes rääkisid ajakirjandusvabadusest, kui peatoimetaja tegi neile sõnakasutuse eest etteheiteid. Nüüd, kui ajakirjandusjuhid räägivad, et peaks riigi rahastustest oma toote kättesaadavuse sõltuvaks tegema, on see minu meelest kõige suurem oht ajakirjandusvabadusele,» ütles Muuli.
«1990ndatel ja ka 2000ndate alguses, kui ma töötasin ajakirjanduses juhtivatel kohtadel, läks meie kõige suurem mure ja hool ja vaev sellele, et mitte mingil juhul sõltuda riigi rahast. Tähendab automaatselt ajakirjandusvabaduse piiranguid. Nii või teisiti hakkad mõtlema, et kas mul järgmisel aastal tõstetakse dotatsiooni või mitte? Kas ma kaotan oma ärituludes või mitte? Sellist asja ei tohi lubada, et ajakirjandus seab end sõltuvusse riigi rahast,» põhjendas Muuli, miks sõltuvus Eesti Posti riiklikust rahastusest talle ohtlikuna näib.
Eesti Post teatas teisipäeval, et 1. jaanuarist kergitatakse perioodika kojukande hinda 11,1 protsenti, sest tuleb tõsta postitöötajate palku. Murekohaks on, et kui kojukande hinnatõus paneb tellijaid ajalehtedest loobuma, vähenevad veel enam Eesti Posti tulud ning raha postitöötajate palgatõusuks. Juba praegu maksab Eesti Postile maakojukande dotatsiooni. Sel aastal sai Eesti Post riigilt ligi 1,8 miljonit eurot.
Maapiirkondade kojukanne on kallis, sest postiljonidel tuleb läbida pikki vahemaid üksikute saadetiste pärast. «Ajalooliselt on Eesti Posti jaoks kojukanne kallis, sest kunagi asutasid Postimees Grupp ja Express Grupp sellise ettevõtte nagu Express Post, mille ülsandeks on perioodika kojukanne suuremates linnades ja nende lähiümbruses. Nii tagati tellijatele, et leht on hommikul väga vara postkastis. Express Post on viis või seitse korda odavam, sõltuvalt ütlejast. Express Post teeb seda suures linnas, kus mahud on suured ja vahemaad väiksed. Eesti Post peab palju pikema tee läbima ja see ajab kodukande hinna kalliks. Oleks ju võimalik Express Post ära osta meediaettevõtetelt,» ütles Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.
Muuli sõnul on tegemist vabaturuga ning keegi ei keela ajalehtedel sõlmida kokkulepet mõne teise firmaga või asjutada oma kojukandefirma, kui Eesti Posti pakutav hind on liiga kõrge.
Riikoja sõnul pole küsimus selles, et hind ei tohiks tõusta. «Seda ei ütle ka ajakirjandusjuhid. Küsimus on selles, et kas 11-protsendiline hinnatõus aastas on mõistlik.»
Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul toob kavandatav hinnatõus, mis senini suurim, kaasa kojukande süsteemi kokkuvarisemise. Nemad oleks nõus viieprotsendilise tõusuga.