Hiina 70. aastapäeva tähistamine Tiananmeni väljakul 1. oktoobril 2019. Just Tiananmeni väljakul kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi loomise 1949. aastal. 40 aastat hiljem toimusid seal demokraatiameelsed protestid, mille Hiina vägivaldselt alla surus ning mille mainimist internetis tsenseerib nii tõhusalt, et paljud hiinlased ei teagi, et need toimusid.

FOTO: Ng Han Guan / AP / Scanpix

Hiina ütleb vaesematele riikidele, et on valmis rahastama nende suuri infrastruktuuriprojekte, olgu selleks siis sild, sadam, tunnel. Riigi valitsus seob end käsist ja jalust, et Hiina antud laenu tagasi maksta. Kasu pole ka kohalikule tööjõule, sest nii Ladina-Ameerikas kui ka Aafrikas käivad neid projekte ehitamas Hiina Kalevipojad. Loomulikult tulevad ehitatud taristut haldama Hiina inimesed, selle kaudu tekib mõju riigi üle, selgitas orientalist Martti Kalda Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

Kalda sõnul ei talu Hiina enam alandamist. «Nagu president [Xi Jinping] on öelnud: Hiina on püsti tõusnud.» Hiina võimu on aga maailmas alati alahinnatud. Eriti soovib Hiina kontrollida Tiibetit ning lootus, et olukord seal võiks paremaks muutuda, on näiline. 

Tiibet on Hiinale oluline mitmel põhjusel. Sinna saab hajutada hiina rahvast ning niimoodi tiibetlasi vaigistada. Tiibetil on palju ressursse: maa all on vaske, kulda, uraani, liitiumi, mida on vaja igasuguste nutiseadmete tegemiseks. Tiibetist algavad kõik suuremad Aasia jõed. Hiina ladustab sinna oma tuumarelvasid ja uraani kaevandamise jäätmeid, luges ette Postimehe välistoimetuse toimetaja Margus Parts ja selgitas, et ümberasustatud hiinlased saavad igasugu soodustusi, mistõttu on neil põhjust Tiibetisse kolida. 

Tiibeti usujuht dalai-laama on Hiinaga suheldes olnud ettevaatlik ning rõhutab, et Tiibet ei nõua iseseisvust, vaid palub autonoomiat. Tema kõrge vanuse tõttu (dalai-laama on 84-aastane) on nii Hiinas kui välisvaatlejatel südamel see, mis saab pärast dalai-laama surma. Tiibeti budismi järgi dalai-laama mitte ei sure, vaid tema hing sünnib uuesti uues kehas, mis võib juhtuda kogu maailmas. Tõenäoliselt juhtub see küll Indias, ütles Parts. Varasemalt on dalai-laamad jätnud vihjeid, kuhu nende reinkarnatsioon tuleb. Praegune on andnud palju krüptilisi sõnumeid, kuid otsad lahti jätnud. Siiski rõhutab dalai-laama, et tema uus kehastus ei sünni Hiinas, sest see legitimiseeriks Hiina võimu Tiibeti üle. 

Dalai-laama surm võib aga avada tee reaktsioonilistele vastujõududele Tiibetis, sest kaob ära senine mõõdukas jõud. Kalda sõnul ei näe tema hetkel relvastatud võitlust tulemas, sest 1950.-60. aastatel peetud võitlus ei läinud tiibetlastel kuigi hästi ning jõuvahekorras on paigast ära. Isegi kui protestid Hiina vastu tulevad, on need 2008. aasta protestid, mis põhinesid munkade enesepõletusel. 

«Kui üldse miski Hiinale saatuslikuks saab, on see hiinlaste ülbus,» tõdes Kalda. Partsi hinnangul on lähemad aastakümned Hiina üsna muretu, kuid meie peame muret tundma Läänes üha jõulisemalt levima hakkava enesetsensuuri üle, kui enam ei julgeta Hiinat korrale kutsuda või selle mõjutustegevust välismaal välja tuua.

Peeter Helme, Martti Kalda ja Margus Partsi kõnelust Tiibetist, Hiinast ja Eestist saab järele kuulata Postimehe veebist ja Kuku raadiost. «Vahetund Postimehega» on Kuku raadio eetris iga kolmapäev kell 13.