Kristina Masen: millal noor võib rääkida?

Rakvere Gümnaasiumi noored streikisid Rakvere keskväljakul kliima soojenemise vastu. Foto: Meelis Meilbaum / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Täiskasvanud on loonud nõiaringi, kus me justkui ootame noortelt aktiivsust ja panust avaliku arvamuse kujundamisse, aga niipea kui mõni noor võtab kokku selle julguse, et midagi öelda, saab ta valusalt vastu näppe. Ja kliimadebatt on selle ehedaks näiteks, kirjutab Põlvamaal tegutseva meediahuvilisi noori koondava MTÜ Meediasüsti juhendaja Kristina Masen. 

Kui ma kuus aastat tagasi vabatahtlikuna oma varba noorsootöömerre pistsin, oli nurin noorte passiivsuse üle vali. Ja üldiselt pole suurt midagi muutunud ka tänaseks. Ikka kuuleb hädaldamist, et noor ei vali, noor ei tule üritusele, noor ei arva midagi, noor ei taha midagi, noor ei viitsi midagi, noor ei vaata uudiseid ja mis temast nii küll tulevikus saab. Teeks ta no midagigi, ahastavad täiskasvanud. Aga nüüd äkitsi on noortel teema, mis neid kirglikult huvitab. Kliimamuutused.

Ausalt, kui ma sain aru, et see teema pole tähtis pelgalt ühe kitsa noortegrupi jaoks, vaid kõnetab väga paljusid, olin ma siiralt üllatunud. Ja seejärel, rõõmus.