Kristi Vinter-Nemvalts: Poolel teel visioonist strateegiani

Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler. Foto: HTM

Suur osa sihtidest, mille Eesti riik on seniste strateegiatega seadnud, piirduvad aastaga 2020. Sajad, kui mitte tuhanded inimesed murravad nüüd pead, kuidas minna edasi ning millised peaksid olema riigi strateegilised eesmärgid järgnevaks 15 aastaks.

Ka haridus- ja teadusministeerium koos arvukate partnerorganisatsioonidega otsib vastust küsimusele, kuhu soovime jõuda aastaks 2035 neljas üliolulises valdkonnas: haridus, teadus, keel ja noored.

Visioonidokument «Tark ja tegus Eesti 2035» on paljude uuringute ja analüüside kõrval vaid üks uueneva haridusstrateegia allikas, kuid visioon ei ole kaugeltki valmis strateegia. Visiooni koostamisele kui esimesele etapile on järgnenud ja järgneb rohkelt arutelusid töö- ja huvirühmadega, kus kaalutakse kõiki visioonidokumendi ideid ning arutletakse ka vajakajäämiste ja takistuste üle. Eesmärk on leida võimalused, et viia ellu see, millisena soovime haridust nüüdisaegsete teadmiste ja analüüside valguses 15 aasta pärast näha. On igati mõistetav, et visioon hõlmab nii realistlikumaid kui ka lennukamaid ideid. Latti madalale seada pole kindlasti mõistlik ega otstarbekas.

Visioon keskendub kolmele teemale: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime – nende järgi moodustati ka eksperdirühmad. Visiooni loomisest võttis osa sadu inimesi ning eksperdirühmade juhtidel olid töö korraldamisel vabad käed. Ekspertidena kaasasime teadlaste kõrval erinevate elualade esindajaid, keda ühendas soov edendada Eesti elu. Tähelepanuväärne on see, et nende inimeste panus on vabatahtlik.