Keit Pentus-Rosimannus.

FOTO: Sander Ilvest / Postimnees

Oskar Lutsu parafraseerides võib öelda, et saime lõpuks valitsuselt kätte selle õnnetu «jah-i» kliimaneutraalsuse teemal. Oli see otsus just nii udune, nagu ta oli, aga sellegi poolest on hea, et lõpuks sai see tehtud ja siht seatud, kirjutab riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond). 

Küllap on õigus nendelgi, kes ütlevad, et kliimaneutraalsuse otsuse ajastus oli seotud sel nädalal Brüsselis toimunud Eesti voliniku kandidaadi kuulamistega. Kuna Kadri Simsonile oleks saanud volinikuks asumisel peaaegu saatuslikuks Eesti praeguse valitsuse kliimavaenulik poliitika ja juunikuusse jäänud otsene kliimaneutraalsusele vastu töötamine, siis ei jäänud valitsusel muud üle, kui pika mokaga väljendada seisukohta, et põhimõtteliselt ollakse valmis toetama Euroopa Liidu muutumist kliimaneutraalseks. 

Edasi on olulised kolm asja.

Sõnadele peab järgi tulema sisu, mis toetaks investeeringuid ja teadust Eesti jaoks kliimaneutraalsuse seisukohast kõige kriitilisemates valdkondades. Need on eelkõige energia tootmine, energiasääst ja transport.

Poliitika peab olema terviklik ja järjepidev, see tähendab, et ei tohi tekkida olukorda, kus me eesmärk on küll jõuda puhtama ja nutikama majanduseni, aga teise käega tehakse valitsuses otsuseid, mis liigutavad meid eesmärgist kaugemale. Paljuspekuleeritud põlevkiviõli poolrafineerimistehase tegemiseks maksumaksja raha kulutamine kuuluks just sellesse rubriiki. Uue Euroopa Komisjoni kliimapoliitikat teades ja laiemaid trende mõistes oleks tegu arutult riskantse otsusega, mis lisaks töötaks vastu ka just seatud kliimaneutraalsuse eesmärgile.

Ida-Virumaa jaoks on vaja sotsiaalsete abinõude paketti. Seda piirkonda tuleb toetada. Euroopa Liidul on ette nähtud selliste piirkondade jaoks eraldi fond. Eesti peab olema selle võimaluse aktiivne kasutaja.

Ehkki kliimaneutraalsus on Eestis veel harjumist vajav mõiste, tähendab see põhimõtteliselt tulevikku, kus õhku ei paisata rohkem saastet, kui kinni püüda suudetakse. Ümberkorraldused on suured ja nõuavad investeeringuid, investeeringud nõuavad kindlust ja tuge riigijuhtidelt. 

Maailma parimad teadlased on andnud hoiatuse, et inimtekkelise kliimamuutuse kontrolli alla saamiseks on vaja oluliselt vähendada saastamist ja majandada tulevikus targemalt ja kokkuhoidlikumalt. Sellest sõltub, kas sügisel esimesse klassi läinud põlvkonnal on võimalik elada oma gümnaasiumi lõpetamise järel normaalsetes tingimustes, lihtsalt elamist võimaldavas keskkonnas. 

Eestist võiks saada üks kõige edukamaid uue tehnoloogia abil saastamisest vabaks saav riike, mis oleks eeliseks ka uute töökohtade pärast juba käivas riikidevahelises konkurentsis, mis toetaks meie ettevõtteid ja loomulikult seda elukeskkonda, kus tulevikus elatakse.