FOTO: Sirp

Sirbis 4. oktoobril: 

KAAREL TARAND: Kui Greta olnuks Kristin

Valitsus võib küll päikese kotti toppida, kuid kliimakriis on nägijaile nähtav ka pimeduses.

Kui kõik eeltingimused on täidetud ja ettevalmistused tehtud, piisab tulekahju puhkemiseks sädemest. Esimese maailmasõja aastaid väldanud üleilmsed tapatalgud vallandas paar püstolilasku Sarajevos. «Nii nad tapsidki meie Ferdinandi,» nagu on selle kokku võtnud Jaroslav Hašek. 2018. aastal ei pidanud kuninglike kõrguste pihta otse tuld avama, piisas sellest, et istuti lihtsalt Stockholmis parlamendihoone ette maha. Aasta jooksul on nüüd üle maailma pisut varjus olnud valmisolekust ohjeldada otsustavalt inimese põhjustatud kliimamuutust saanud avalik tõsiasi. Eesti riigivõimu reaktsioon on aga pehmelt öeldes kesine, kuigi varakevadise täiseitusega võrreldes on sügiseks vähemasti sümboolseid liigutusi tegema hakatud.

ARO VELMET: Tavalised koletised

Ühiskondlikud protsessid, mis peaksid kaitsma vägivalla ohvreid, lihtsalt ei toimi. Ei Eestis ega USAs.

Dokumentaalfilm «Puutumatu» («Untouchable», USA 2019, 98 min), režissöör Ursula MacFarlane, operaatorid Neil Harvey, Amza Moglan ja Patrick Smith, helilooja Anne Nikitin.

Jodi Kantor, Megan Twohey, She Said: Breaking the Sexual Harassment Story That Helped Ignite a Movement. Penguin, 2019. 320 lk.

Filmi «Puutumatu» alguses kirjeldab kontserdiäris töötanud Hope d’Amore, kuidas ta läks kunagi ärireisile produtsent Harvey Weinsteiniga. Nad jõudsid New Yorki ning ootamatult selgus, et Weinstein oli võtnud neile kahe peale ühe toa. Selles toas oli vaid üks suur voodi. D’Amore kirjeldab, kuidas see teda ehmatas, ent ta riietus dressidesse ja T-särki ja üritas kogu olukorra naljaks pöörata. Weinstein ronis tema kõrvale ihualasti. Pisaraid tagasi hoidev d’Amore kirjeldab dokumentalistile, kuidas Weinstein tegi talle terve õhtu siivutuid ettepanekuid ja üritas talle läheneda. D’Amore lükkas need kõik tagasi ja ootas, millal produtsent magama jääb või öö lõpuks otsa saab. Naine jutustab, kuidas Weinstein kõigest hoolimata ei taltunud ning lõpuks ta vägistas. Sel ajal üritas naine võimalikult vait olla, toimuvale mitte mõelda ja oodata, millal kohutav läbielamine lõpuks mööda saab. Weinstein oli suur ja agressiivne mees, tema oli naine võõras linnas. Aasta oli 1978.

ÜLO MATTHEUS: Moraali prügimäel puhub tuul, aga ...

Moraalist, sellest, kuidas inimene peaks ühiskonnas kombekalt käituma ja missugustest väärtustest lähtuma, tänapäeval palju ei räägita. See sõna on justnagu oma aja ära elanud, vanameelne ja kuulub nagu tühi pakend prügimäele, kus tuul levitab endiste aegade hõngu. Tänapäeval kõneldakse pigem inimõigustest, inimeste võrdsusest ja nende vabadusest teha ise oma valikuid.

TIINA PAI: Terminoloog ei ole terminaator

Tekstide koostajad, tõlkijad, terminoloogid ja tõlgete kasutajad peavad päevast päeva pingutama nii teksti enda kui ka kõigile kättesaadava teadmuse nimel.

Septembrikuu viimasel päeval tähistatakse rahvusvahelist tõlkijate päeva. Lihtsanagi näivate kriminaalromaanide tõlkija – muidugi ka autor – peab aga ennast usutavuse huvides kurssi viima valdkonnaga, sealhulgas oskuskeelega, alates politseitööst ja lõpetades kohtumeditsiiniga. Sekka võib tarvis minna muude erialade termineid, kui kuritegu leiab näiteks aset lennukis, haiglas, autoremonditöökojas või mujal spetsiifilist keelekasutust eeldavas kohas. Kui ka iga lugeja ei tea, mis on mõrvarelvana kasutatud lehtsilmusvõti, lisab oskussõna tekstile sügavust – isegi ilukirjanduse puhul ei pääse me termineist.

Aina konservatiivsem liberaal tähenduste ülekülluse õhustikus. Valle-Sten Maiste intervjueerib tõlkijat ja filosoofi Andrus Tooli.

Andrus Tool on filosoofilise hermeneutika edendaja, tema tõlkes ja järelsõnadega varustatult on 1997. aastal ilmunud antoloogialaadne kogumik «Filosoofilise hermeneutika klassikat: F. D. E. Schleiermacher, Wilthelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer» ning 2002. aastal Hans-Georg Gadameri esseede ja intervjuude kogumik «Hermeneutika universaalsus». Tool on erakordselt inspireeriv filosoofiaõppejõud ning haruldase keeletunnetusega tõlkija, lummav, põhjalik ja detailne esseist. Wilhelm Dilthey artiklite kogumiku «Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse» eestindajana oli Tool üks tänavusi Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominente.

NEEME PUNDER: Kahe linna üks süda

Valga uus keskväljak annab lootust, et ehk tõesti saabub kunagi aeg, mil Valga vanalinn taas üle riigipiiri ulatub ja kõikjale avatud on.

Valga keskväljak. Autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Ehitaja YIT Infra. Väljak valmis «EV100» ruumiprogrammi «Hea avalik ruum» projektina. Arhitektuurivõistlus toimus 2015. aastal. Väljak avati 2018. aasta augustis.

Valga on projekteerijatele tõsine pähkel – tuleb mõelda, kuidas kujundada tõeline linnasüda, sest sada aastat tagasi alanud linna poolitamisralli on tahtmatult loomulikku arengut mõjutanud. Kuna olen Valga tegemistesse sisse elanud alles hiljuti ja ilmselt ei esinda ma ka kõigi elanike vaatenurki, kogusin kokku põliste elanike mõtteid.

KÄTLIN KAGANOVITŠ: Pärandilood Valga linnas

Valga tagasikäigust räägivad väikeettevõtjad harva, pigem tuntakse uhkust saavutatu üle ning hinnatakse kõrgelt ajaloolisi hooneid, kus tegutsetakse.

«Kas ma seda rääkisin sulle, et me leidsime oma maja alt veel ühe keldri, mis on umbes pool sajandit või rohkem kinni olnud? Hakkasime seda puurima, aga see puur ei pidanud vastu, käis sädemeid ja … Seda maja näeks ma kodumajutusena pööninguni välja. Kööginurga ma jätaks sinna alles, ehedana, sellisena, nagu seal üleval teenijatel olnud on.

Kaunis karge müra. Tristan Priimägi intervjueerib drone-(metal) lipulaeva Sunn O))) juhtkuju Stephen O’Malleyt.

Drone-(metal) lipulaeval Sunn O))) on käsil väga tegus aasta. Lisaks aprillikuus ilmunud väljakutsuva pealkirjaga uuele, mõneti heledamates toonides plaadile „Life Metal“ on oktoobri lõpus ilmumas selle sõsarteos „Pyroclasts“, mis loodi samal lindistussessioonil koos legendaarse produtsendi Steve Albiniga ja mis sündis bändi stuudiorutiinist alustada ja lõpetada iga lindistuspäeva improviseeritud 10–12 minuti pikkuse ühiselt lindistatud drone’i ehk minimalistliku toonundamisega, et klaarida mõtteid ja sünkroniseerida lainepikkusi nii pillide kui inimeste puhul.

Peale suurte tegemiste leiab Sunn O))) aega külastada esimest korda ka Eestit – 14. oktoobril antakse kontsert Tallinnas Vene teatris.

Bändi üks asutajaliige ja ideeline juht Stephen O’Malley oli nii lahke, et rääkis Sirbile Sunn O))) universumist ja planeetidest selle sees.

EERO KANGOR: Maire Männik ei ole Pablo Picasso

Kuraator Juta Kivimäe on esitanud meie Maire Männiku elutöö väga empaatiliselt ja kaasakiskuvalt. Selle taga on olnud väga põhjalik uurimistöö.

Maire Männiku näitus «Eesti legend Pariisis» Kumus kuni 5. I 2020. Kuraator Juta Kivimäe, kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova ja graafiline disainer Külli Kaats.

Kui Pablo Picassot teab igaüks, siis Maire Männikust ei pruugi isegi paljud eesti kunstiajaloolased kuulnud olla, rääkimata tema tööde nägemisest ja eluloo üksikasjade teadmisest. Männik on üks neist eesti kunstnikest, kellest oleks juba varem räägitud nähtavasti palju rohkem, kui ta poleks Teise maailmasõja ajal läände põgenenud. Ent just Pariisis kujunes

õpetaja Ossip Zadkine’i mõjuväljas Männiku isikupärane käekiri, mistõttu on talle tagatud vääriline koht Eesti parimate skulptorite hulgas. Seepärast on põhjust meenutada tema elu ja modernistlikku loomingut, millest suurem osa on tänu tema pojale jõudnud ka Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse.

AIJA SAKOVA: Muutunud maailm, probleemide nõiaring ja teadlase vastutus

9. augustil toimus arvamusfestivalil Eesti Kirjandusmuuseumi algatatud arutelu «Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus». Vestluse eesmärk oli arutleda selle üle, mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades oma teadmisi ja oskusi sidusama ja terviklikuma ühiskonna loomisse.

Vestlusringis osalesid arutelu algataja, folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja teemajuht Mari Sarv, kunstiajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres, akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ning ökoloog ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Arutelu juhtis kirjandusteadlane Aija Sakova.

Arvustamisel:

  • Wilhelm Dilthey «Vaimne maailm. Sissejuhatus elufilosoofiasse»
  • kalambuurikogumik «Poeetiliselt korrektne»
  • Siim Pauklini «Ellujääjad» ja Urmo Jaanimäe «Kolimise laastav mõju»
  • Toomas Tauli «Tuba 116»
  • näitused: Maire Männiku «Eesti legend Pariisis» ja Anu Paali ehtenäitus «Puud olid, puud olid hellad velled»
  • 2 × Eesti teatri festival «Draama»
  • Vaba Lava «Elagu elu, mis põletab rinda»
  • Usedomi muusikafestivali kontsert «Balti hääled»