Sten Tikerpe: kas ja kuidas reguleerida iduettevõtete tooteid ja teenuseid

Sten Tikerpe. Foto: Erakogu

Tehnoloogia areng näib olevat pidurdamatu. Ettevõtjaid, kes seda rakendades nutikaid ärivõimalusi leiavad, on rohkem kui kunagi varem. Edukaks osutudes raputavad need uued ärid, mida mõnikord nimetame start-up’ideks, ühiskonna tarbimisharjumusi ja aastakümneid vanaviisi toiminud valdkondi, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe. 

Pangandus, reisimine, transport ja logistika on vaid üksikud näited. Riikide ees seisab sellega seoses mitu olulist väljakutset – esiteks mõista, kuidas tänapäevased tehnoloogiaettevõtted üldse toimivad ja teiseks luua uudsete ärimudelite toimimiseks mõistlik keskkond.

Start-up'id ja klassikalised ettevõtted

Äriõiguslikus mõttes on start-up’id täiesti tavalised ettevõtted – osaühingud ja mõnikord aktsiaseltsid, mille tegevust reguleerib äriseadustik. Siiski on Eesti üks väheseid riike, kes on iduettevõtte mõiste ikkagi proovinud seadusesse kirja panna. Seda on tehtud esmapilgul kummalises kohas, välismaalaste seaduses. Teisalt saame just sealt lugeda, missugustel tingimustel antakse välismaalasele start-up viisa ehk võimalus seoses iduettevõtlusega Eestisse asuda. Start-up’iks võib aga selle seaduse mõttes pidada alustavat ettevõtet, mille ärimudel vastab neljale tunnusele. Esiteks peab selle eesmärk olema suure globaalse kasvupotentsiaaliga ärimudeli käivitamine. Teiseks peab see olema innovaatiline. Kolmandaks peab ettevõtte ärimudel olema korratav ja neljandaks aitama oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule.