Riin Seema: Kas ühiskond aktsepteerib laste erinevate vajaduste olemasolu?

Ühiskonna tasandil on vaja rohkem aktsepteerida erivajaduste olemasolu, et normaliseerida psühholoogilise, logopeedilise ja muu abi kasutamist. Pildil erivajadusega õpilased joonistamas. Foto: Liis Treimann

Kaasav haridus püüdleb selle poole, et erivajadustega lapsed saaksid õppida koos eakohaselt arenevate lastega. Senine kogemus näitab, et kergemate erivajadustega lapsi saab kenasti teistega koos õpetada, osa lapsi vajab lisaks õpiabi, kuid raskemate erivajadustega lapsed vajavad tunduvalt teistsugust arengukeskkonda. Kuna erivajadustega laste arv ühiskonnas kasvab, on lastevanemate teadlikkusel eriline roll parima lahenduse leidmisel.

Üha keerukamaks muutuvas ühiskonnas on igal lapsevanemal ja vanavanemal tarvis mõista oma ülisuurt rolli lapse vaimsele arengule alusepanijana. Lapse vaimse arengu aluseks on meeleelundite areng ning keele ja kõne areng, just neile ehitatakse ülesse keerukam mõtlemine. Lapsevanemate järjepidev suhtlus lapsega on see, mis last inimeseks arendab.