Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

100 aastat vana hariduskäsitlus laieneb jõudsalt (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Waldorfkooli õpilased on Eesti Waldorfi koolide 5. olümpiamängude avatseremooniaks valmis. Veidi esoteerilist sümboolikat lisab asjale mängulisust – peaaegu nagu Sigatüükas.
Pärnu Waldorfkooli õpilased on Eesti Waldorfi koolide 5. olümpiamängude avatseremooniaks valmis. Veidi esoteerilist sümboolikat lisab asjale mängulisust – peaaegu nagu Sigatüükas. Foto: Grete Niinemäe

Waldorfi koolides on oma eriline õpetusmeetod ja filosoofia, mistõttu on nende suhtes ühiskonnas olnud üksjagu eelarvamusi. Samas on Steineri hariduskäsitluses midagi, mis on nüüd juba sada aastat pannud lapsevanemaid kokku tulema, et oma Waldorfi kool rajada.

Milline on kõige suurem müüt, mida olete kuulnud Waldorfi koolides toimuva kohta?

Külli Volmer: Et lapsed jäävad lolliks.

Olev Ojap: Kohtan sageli arvamust, et Waldorfi kool on mõeldud erivajadustega lastele. Erivajadustega lapsi jätkub kõigisse koolidesse, aga arenguhäiretega lastele on siiski omaette koolid.

Kuidas olete neid müüte murdnud?

Volmer: Noorena mõõgaga vehkides, nüüd leebe naeratusega.

Ojap: Selgitades. Waldorfi pedagoogika on raviva iseloomuga. Kuid tavaline Waldorfi kool on mõeldud kõigile tavalistele lastele. Mõned väiksema erivajadusega lapsed võetakse ka vastu, õpetajate ja klassi suutlikkuse järgi neid toetada. Suurema erivajadusega lastele on omaette koolid.

Tagasi üles