:format(webp)/nginx/o/2019/09/11/12549795t1hfa92.jpg)
/nginx/o/2019/09/11/12549796t1h7b95.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/11/12549795t1hfa92.jpg)
Maailma Terviseorganisatsiooni uue uuringu järgi suudavad eestlased lätlaste või leedulastega võrreldes paremini tervishoiu eest maksta, kuid jäävad siiski alla teiste Euroopa riikide elanikele.
Tellijale
Kolm sammu paremuse poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2015 oli pisut üle seitsmel protsendil Eesti leibkondadel rahalisi raskusi, kuna nad pidid ise tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasuma ja omaosalus oli nende inimeste maksevõimet arvestades liiga suur. Tšehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Sloveenias ja Ühendkuningriigis oli see näitaja kaks protsenti ning Austrias, Horvaatias ja Slovakkias alla nelja protsendi.
Kõikidel inimestel peaks olema võimalik saada kvaliteetset arstiabi rahalisi raskusi kartmata. See tähendab, et inimene ei tohiks olla sunnitud valima tervishoiu ja muude põhivajaduste, näiteks toidu ja eluaseme vahel. See on üks ÜRO maailma säästva arengu eesmärke, mille saavutamisele Eesti koos kõigi teiste riikidega on pühendunud.