Imbi Jürgen: ekspertide kaasamine peaks Eesti riigis olema norm, mitte skandaal

Imbi Jürgen Foto: Advokatuur

On palju räägitud, et riigivalitsemine ja otsuste tegemine Eestis peaks olema teadmistepõhine. Ka õigusteadus on teadus ja õigusteadmised on erialateadmised, kirjutab advokatuuri aseesimees Imbi Jürgen. 

Viimase paari nädala jooksul on Eesti meedias avaldatud arvamusi ja uudislugusid, milles taunitakse vabariigi presidendi kantselei poolt õigusekspertiisi tellimist advokaadibüroost või seatakse sellise toimimisviisi otstarbekus kahtluse alla. Aga ka juba pikema aja vältel on meedia pinnal märgatav üldine negatiivne suhtumine õigusteenuse tellimisse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Seejuures peetakse sageli skandaalseks õigusnõustajatele makstud teenustasu suurust ja antakse mõista, et õigusteenuse tellimisega on meie kõigi raha raisatud. Pean sellist lähenemist sügavalt ebaõigeks. Parimate ekspertide kaasamine tähtsates küsimustes peaks Eesti riigis olema norm, mitte avalikult taunitav tegevus.

On palju räägitud, et riigivalitsemine ja otsuste tegemine Eestis peaks olema teadmistepõhine. Ka õigusteadus on teadus ja õigusteadmised on erialateadmised. Nii nagu peame erialastes küsimustes iseenesestmõistetavaks nõu küsimist inseneridelt, arstidelt ja IT-spetsialistidelt, nii on mõistlik ja vajalik ka õigusalastes küsimustes nõu saamiseks pöörduda advokaadi poole. Ja nii nagu silmaarst ei ole pädev diagnoosima ja ravima südamehaigusi, ei valda ka iga õigusharidusega inimene kõiki õigusvaldkondi. Ka õigusteadus on ääretult mitmekesine ja muutub üha komplitseeritumaks. Näiteks vastuse andmine sellele, kas üks või teine õigusakt on põhiseadusega kooskõlas, nõuab kõrgtasemel teadmisi riigi- ja haldusõigusest ning kindlasti ka sellest valdkonnast, mida vastav seadus reguleerib.