Jooksvatest tuludest finantseeritud pensionisüsteem – Eesti puhul I sammas – meenutab mõneti püramiidskeemi. Ta töötab täpselt nii kaua, kuni jätkub piisavalt tööealisi inimesi, kes on nõus maksma järjest suuremat osa oma jooksvatest tuludest mittetöötavatele eakatele. Seni, kuni rahvastikupüramiid meenutas tõesti püramiidi, kohustuslik kooliaeg oli 6-8 aastat ja pensioniiga algas kaugelt hiljem kui keskmine oodatav eluiga, oli kulu riigi rahandusele ja maksukoormus väike.
1923. aastal oli Eestis üle 75-aastasi inimesi 2,2 protsenti elanikest, praegu on neid 9,5 protsenti ning statistikaameti pikaajalise rahvastikuprognoosi põhjal 2050. aastal 15,3 protsenti ja 2070. aastal 18,6 protsenti. Kui 1923. aastal oli tööealisi pensioniealistest 33,5 korda rohkem, siis praegu oleks tööealisi pensioniealistest 7,8 ja 2070. aastal 3,6 korda rohkem. Ehk vahekord on kiiresti halvenenud ja see protsess jätkub veel vähemalt pool sajandit.