Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Debatikohtunik: küll oli täna frustreeriv väitlus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Enn Metsar
Enn Metsar Foto: Erakogu

Väitluskohtuniku Enn Metsari hinnangul oli tänane väitlus ääremaastumisest sama depressiivne kui see väikelinn, millest ansambel HU laulab.

Esimene asi, mida tänase väitluse teema mulle meelde tuletas oli HU laul:

«Depressiivsed Eesti väikelinnad,
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad,
kus ringi jalutavad noored kaunid emad,
ja nende emad, kes pole enam kenad.»

Seepeale meenus antud loo taustal suviti mööda Eestimaad sõitmine. Tihti läbi depressiivsete väikelinnade ja külade. Aga mõnikord ka läbi ilusate ja toredate. Ehkki ilus ja depressiivne võivad käsikäes käia.

Põhjus, miks ma sellest räägin, on, et antud teema tekitab pea igaühes mingi tunde. Eestlastel on romantiline kujund Eestimaast, kus suviti elavad lapsed maal, jaaniööl mürgeldatakse põllul ning Venemaa rünnaku korral tormab iga mees rappa võitlema. Need on olulised kujundid kindlasti, ent tänase väitluse hindamiseks tuleb rahvusromantika kappi panna.

Niisiis - väitlus - see oli kahjuks sama depressiivne kui nii mõnigi Eesti väikelinn. Miks? Sellepärast, et osapooled kas ei teinud oma tööd väga hästi, eirasid teist osapoolt või tegid mõlemat. Garri Raagmaa luges ette statistikat, mis tundus tõestavat, et Eestis on ääremaastumine üsna laialt levinud. Ma ei usu, et keegi selles kahtleks. Millest puudust tundsin, oli selge põhjendus, miks see kahjulik on. Kase ja Kelomees tõstatasid paar korda sama küsimuse, samas ei suutnud ise põhjendada, et ääremaastumine ei ole probleem.

Garri Raagmaa lõppsõna oli karjääripoliitiku vääriline: «Niisiis kinnistus siin diskussioonis väide, et ääremaastumine on Eestile kahjulik». No ei leidnud ma kuidagi, et see väide oleks kinnitust leidnud.

Eeldus ja väide ise ei ole veel argument. Vaja on head ja tugevat tõestust. Eriti kui ääremaastumise mõju oli väitluse teema.

Garri esitatud peamiseks põhjuseks sain mina, et antud hetkel Eesti ei kasuta kogu oma loodusressurssi. Mille jaoks aga oleks kasulik 100 protsenti oma loodusvarasid kasutada? Mina sellele vastust ei leidnud.

Samuti ei toonud Garri mitte ühtegi näidet, kuidas riik saaks olukorda efektiivselt sekkuda.

Jah, Saaremaal toimib väikelaevaehitus suhteliselt hästi. Aga kas see on riigi töö tulemus või kohalike traditsioonide, ettevõtjate ja aktiivsete saarlaste saavutus?

Noorte väitlejate keskendumine valikuvabadusele oli minu meelest viga. On ju päris selge, et tänapäeva Eestis ei hoita kedagi nööriga puu küljes.

Väitlus oleks olnud palju sisukam ja teemakohane, kui oleks vaieldud millegi praktilise üle.

Näiteks, kas on mõttekas riigi ressursse panustada ääremaastumise peatamisele ja/või ümberpööramisele või on see liiga ebaefektiivne ressursside kasutus?

Kas üldse on võimalik ääremaastumist ära hoida? Isegi haldusreformist rääkimine oleks sisukam väitlus olnud.

Ja nii rääkiski üks pool, kuidas majandus töötab linnas efektiivsemalt - ehkki täpselt seletamata, kuidas. Ning teine, et maapiirkondades on kurb elu, andmata praktilisi näiteid, kuidas seda paremaks teha.

Hetkeks tundus, et konflikt hakkab tekkima selle ümber, kas Eesti elu arendada nelja linna või 15 linna ümber. Ent kahjuks ei mindud ka selles küsimuses konkreetseks.

Ainsad argumendid olid, et nelja linna puhul oleks äärelinnastumine väga suur ning teiselt poolt väideti, et 15 maakonnakeskust käib Eestile üle jõu, põhjendamata, miks see nii on. Väideti, et linnas kasutatakse rohkem ressursse, mis tavaliselt ei vasta tõele.

Raagmaa turvalisuseargument tema kokkuvõtvas kõnes oli muidugi päris huvitav, ent kahju, et selle mõtte peale varem ei tuldud. Oleks ehk sisukam väitlus olnud.

Noored väitlejad täitsid oma rolli, tulles välja provokatiivse väitega, et kui inimesed väikeasulatest ära kolivad, siis allesjäänud saavad vaid iseennast süüdistada.

Suhteliselt ekstreemne lähenemine ja oleks eeldanud, et Raagmaa vastab midagi stiilis, et ilma infrastruktuuri toetamiseta ei koli sinna keegi tagasi. Aga ei.

Saate vist aru, et kohtunikuna oli seda väitlust frustreeriv jälgida. Küllap ongi aeg väitlemine nädalaks kõrvale panna ja keskenduda lähedastele ning nende vastu hea olemisele. Ilusaid jõule teile, väitlejad ja lugejad linnas, väikelinnas ja maal!
 

Tagasi üles