Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Andi Hektor: teaduses tuleb vähendada euroraha hulka (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andi Hektor FOTO: Erakogu
Andi Hektor FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Ülikoolid, mis on teadusest isegi kehvemas rahastusolukorras, on sunnitud palkama üha uusi ja uusi administraatoreid, et hallata üle pea kasvavat projektindust. Sellest olukorrast on vaid üks väljapääs, kirjutab kolumnist Andi Hektor. 

Augusti lõpus lahvatas Tallinna Tehnikaülikoolis skandaal ühe europrojekti teadusraha kasutamise teemal. See on keeruline juhtum, kus ühes potis keeb liiga palju tulist kraami: teadusraha kasutamine ja nappus, teadustöö eripärad, ülikooli juhtimiskultuur ja sisepinged, kommunikatsioon. Tulise supi helpimise asemel seletan lahti teadustöö eripärad ja toon välja suuremad pingekohad rahastusmudelis.

Kuidas lahti seletada teadustöö? Võtke ette Frascati manuaal, kõigest 398 lehekülge tihetigedat teksti. See on piibel, mille alusel OECD riigid defineerivad teadus-arendustöö ja selle statistika. Teaduse sisukuse mõõtmiseni see raamat ei jõua. Teen lühikokkuvõtte: teadustöö on loomingulise töö vorm, mille eesmärk on luua uusi teaduslikke teadmisi või vahendeid nende

Tagasi üles