Eksperdid: keeleõpe vajab sisulist juhtimist

Kristjan Jaak Petersoni skulptuur Tartus Toomemäel. Foto: Lauri Kulpsoo

Riigikontrolli audit täiskasvanute keeleõppe korraldusest ja riiklikust rahastusest tõi esile mitmeid vajakajäämisi valdkonna arendamisel. Võimalike lahenduste üle arutlevad riigikantselei strateegiabüroo nõunik Ott Karulin, Eesti keelenõukogu liige professor Birute Klaas-Lang ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Mis on teie hinnangul täiskasvanute keeleõppe valdkonna riikliku arendamise võtmeküsimus?

Birute Klaas-Lang: Alustada tuleks tõdemusest, et Eesti riigi arengut pidurdab sageli killustatus. Teemad kukuvad n-ö toolide ehk siis ministeeriumide vahele. Ühest küljest hõlmab keelevaldkond ja keelepoliitika kogu riiki tervikuna ning tegevused peavad olema ja ongi paljude ministeeriumide ning asutuste vahel jaotunud, nii nagu ressursidki. Samas puudub keelevaldkonnal Eestis juht, puudub liider, puudub üldise vastutuse kandja.