Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Vaade riigikontrolli auditile keeltekooli mätta otsast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktiivõpe: Multilingua Keelekeskuse B1-taseme õpperühm «Eesti keele kursus Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele» rahvusraamatukogus aardejahil.
Aktiivõpe: Multilingua Keelekeskuse B1-taseme õpperühm «Eesti keele kursus Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele» rahvusraamatukogus aardejahil. Foto: Ruta Bergman

Eelmisel nädalal leidis suurt vastukaja riigikontrolli audit, mis käsitles puudusi täiskasvanute eesti keele õppe korralduses ja rahastamises. Koolitajatena oleme auditi tulemustega suuresti nõus, kuid tahaksime jagada ka tähelepanekuid, kogemusi ja võimalikke lahendusi keeltekooli vaatenurgast.

Suurim auditis väljatoodud probleem on kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh keeleõpetajate järelkasvu puudus. Seda arvamust jagame ka meie. Probleemiga ei tegelda riiklikul tasemel süsteemselt ja piisavalt. Kõrgkoolid täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetajaid eraldi ette ei valmista. Meie arvame, et peaksid.

Kui kohe pole võimalik luua täiskasvanute eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala, siis võiks alustada ühest õpetajakoolituse moodulist, et õpetajaks õppijad teadvustaksid endale võimalust töötada tulevikus keeltekoolis. Multilingua Keelekeskus teeb koostööd nii Tallinna kui ka Tartu Ülikooliga, olles üliõpilastele praktikabaasiks. Kokku on viimastel aastatel olnud neli praktikanti ja on lootust, et neist üks hakkab osalise koormusega kaastööd tegema. Oleme valmis praktikakohti pakkuma enamatele.

Tagasi üles