Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/08/12542062t1hea61.jpg)
/nginx/o/2019/09/08/12542064t1hf166.jpg)
/nginx/o/2019/09/08/12542065t1h524e.jpg)
/nginx/o/2019/09/08/12542067t1h5ca0.jpg)
/nginx/o/2019/09/08/12542046t1hb8fd.jpg)
Eelmisel nädalal leidis suurt vastukaja riigikontrolli audit, mis käsitles puudusi täiskasvanute eesti keele õppe korralduses ja rahastamises. Koolitajatena oleme auditi tulemustega suuresti nõus, kuid tahaksime jagada ka tähelepanekuid, kogemusi ja võimalikke lahendusi keeltekooli vaatenurgast.
Suurim auditis väljatoodud probleem on kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh keeleõpetajate järelkasvu puudus. Seda arvamust jagame ka meie. Probleemiga ei tegelda riiklikul tasemel süsteemselt ja piisavalt. Kõrgkoolid täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetajaid eraldi ette ei valmista. Meie arvame, et peaksid.