Väitlusselts: milleks taunida maalt linna kolijaid?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Kelomees ja Karin Kase.
Herman Kelomees ja Karin Kase. Foto: Margus Ansu/Liis Treimann, kollaaž: Lennart Rikk

Me ei saa mõista hukka inimesi, kui nad tahavad kolida maalt linna või kulutada töölesõiduks poolteist tundi, kirjutab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-debati omapoolses lõppsõnas.

Aitäh Garri Raagmaale pinget pakkuva väitluse eest! Meie oleme endiselt veendunud, et Eesti ühiskonnas on tähtsaim väärtus vabadus, seda nii inimeste isiklikus kui riikliku majanduse perspektiivis.

Just isikliku vabaduse kasutamine ning enda elutee vastavalt kujundamine on see, mis on viinud paljud inimesed maalt linna, nagu ilmselt tõendab ka peatne rahvaloendus.

See on lääne ühiskonna põhiline lubadus meile - kui vaid pingutame, võime olla ettevõtjad, ametnikud, juristid, arstid või tsirkuseartistid. Tänapäevases ühiskonnas on enamik töökohti linnas, sest nende asumine seal on majanduslikult mõistlikum.

Kahtlemata on selle juures kahetsusväärne tõsiasi, et maapiirkondadesse jääb väiksema maksumaksjate arvu tõttu vähem raha ja seega on seal võimalik pakkuda ka vähem teenuseid.

Kuid nii majandus paratamatult käib - meil ei ole mõtet hoida lahti postkontorit kolmekümnele inimesele või keskkooli kaheksale õpilasele. Seepärast toetame teenuste koondamist piirkondlikesse keskustesse ning miks mitte ka omavalitsuste vahelise koostöö suurendamist.

Oponent on meile toonud mõned näited maaelu kontekstis tõhusast majandustegevusest, näiteks põllumajandus, väikeettevõtlus ja kohalik turism. Piirkondades, kus on nende harude toimimiseks eeldused, need ka jõudsalt arenevad ja meil on selle üle ainult hea meel.

Me ei saa aga hukka mõista neid inimesi, kelle jaoks kaalukauss langeb linnas töötamise poole, ja kui keegi seda vajalikuks peab, on tund või poolteist tööle sõita täiesti normaalne – näiteks saab ühistranspordis keskenduda lugemisele tihti palju paremini kui koduses keskkonnas.

Nagu oleme korduvalt rõhutanud, käiks viisteist täisfunktsionaalset maakonnakeskust Eestile üle jõu.

Seepärast on nelja keskuse arendamise poliitika mõistlik kompromiss (praegu on keskuseid selle sõna tõsises tähenduses ainult kaks - Tallinn ja Tartu). See võimaldab nii majanduse vaba arengut kui neile, kes seda soovivad, võimalust nautida rahulikku maaelu.

Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Kogu debatile annab hetkepärast omapoolse hinnangu ka professionaalne väitluskohtunik.

Eesti Väitlusseltsi võistkond ei esinda debattides reeglina oma seisukohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles