/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/07/12536929t1h2865.jpg)
Sunni wiisil Siberisse saadetud eestlasi on Lääne-Siberis kahes suures asutuses, Nushkowas ja Omis. Wiimases on eestlaste päralt kaks küla, kumbasgi külas on kõrts, ja see näitab oma häwitawat mõju laste juures kohutawal kombel.
Postimees 1899. aastal: Eesti naesed ja lapsed Siberi kõrtsides (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles tükis ongi juur wahe wiimaste aastate wäljarändajate ja endiste Siberi asujate wahel: uutes külades, niipalju kui siin teada, ei ole kõrtsi, wanad külad aga on hirmsasti joomise patu sisse wajunud.
Nii hästi eestlased kui wenelased, kes Siberit mööda laiemalt on ümber käinud, tunnistawad, et wene külades kusagil nii hirmust kõrtsielu leida ei ole, kui siinsete eestlaste juures. Kõik pühapäewad ja mitmed tähtpäewad on aina joogipäewadeks saanud, kus mehed ja naesed, pisikesed rinnalapsed, poisikesed ja tüdrukukesed kõik ühes hunnikus koos joomas ja möllamas on.