Kalmistul paiknenud mausoleum. Pühendatud sünagoogi rajamise initsiaatorile ja toonase juudi kogukonna juhile Shaje Levinovitšile. Projekteeris 1908. aastal arhitekt Jacques Rosenbaum, valmis 1910. aasta sügiseks. Hävitati koos kalmistuga.

FOTO: Tallinna linnamuuseum

Pea sajand tagasi, täpsemalt 93 aasta eest omistas Eesti Vabariik siinsele juudi kogukonnale kultuuriautonoomia, millega sellel rahvusrühmal avanesid laiemad võimalused oma keele, rahvuse ja traditsioonide säilitamiseks, kirjutab ajaloolane Kalmar Ulm.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Juutide paikne kogukond ei ole Eestis kunagi olnud kuigi arvukas, pigem Baltimaade väikseim: 1934. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 4400 juuti, Lätis aga vastavalt 95 000 ja Leedus 150 000. Teise maailmasõja sündmuste keerises kohalik juudikogukond aga hävitati, samamoodi hävines siinne juudi kultuuripärand.

Viimaseks sammuks oli Tallinna kesklinnas asunud vana juudi kalmistu hävitamine nõukogude võimukandjate poolt 1963. aastal. Soovist väärtustada Tallinna ühe ajaloolise kalmistu ja rahvusrühma pärandit on nüüdseks astutud samme kalmistu arheoloogilisteks eel­uuringuteks, ajaloolise väravakaare ja müüri taastamiseks ning memoriaali rajamiseks.