Pea sajand tagasi, täpsemalt 93 aasta eest omistas Eesti Vabariik siinsele juudi kogukonnale kultuuriautonoomia, millega sellel rahvusrühmal avanesid laiemad võimalused oma keele, rahvuse ja traditsioonide säilitamiseks, kirjutab ajaloolane Kalmar Ulm.
Tellijale
Kalmar Ulm: Vana juudi kalmistu Revalis (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juutide paikne kogukond ei ole Eestis kunagi olnud kuigi arvukas, pigem Baltimaade väikseim: 1934. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 4400 juuti, Lätis aga vastavalt 95 000 ja Leedus 150 000. Teise maailmasõja sündmuste keerises kohalik juudikogukond aga hävitati, samamoodi hävines siinne juudi kultuuripärand.