Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/06/12533451t1hb696.jpg)
Organisatsioonis toimuva väärkäitumise kohta vihje andmise kultuur on Eestis alles lapsekingades – kujundlikult elame nagu ühes suures vanglas, kus probleemist teavitamine tähendab ülimat reeturlikkust ning muutumist lindpriiks, kirjutab MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige ja endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti avaldas sel nädalal oma kodulehel tööriistakasti vihjeandmise mehhanismi toimimispõhimõtetest. Kogukas ülevaates seletatakse lahti vihjeandmise teekond koos erinevate organisatsioonile esitatavate väljakutsetega, näitlikustades seda hulga praktiliste ja eluliste näidetega. Infoallika avalikustamine jäi juhuslikult aega, mil meie riigis on tähelepanu all Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudis toimunud väidetav süsteemne eurotoetustega skeemitamine ning kogu temaatika ülikooli juhtkonna ette toonud vihjeandja (ingl k whistleblower).