Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Käitumisteaduste ekspert: hästi planeeritud müksud suunavad inimesi tervislike valikuteni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiire, emotsionaalne ja alateadlik otsustamine ei allu meie kontrollile — «Jah, me tahame seda kooki!»
Kiire, emotsionaalne ja alateadlik otsustamine ei allu meie kontrollile — «Jah, me tahame seda kooki!» Foto: Shutterstock

Inimeste otsuseid juhivad kaks süsteemi – kiire ja aeglane mõtlemine. Kiire mõtlemine on emotsionaalne ja toimub alateadvuse tasemel. Aeglane mõtlemine seevastu on kaalutlev, kuid vajab meilt teadlikku pingutust. Igal päeval teeb inimene keskmiselt 35000 erinevat tüüpi ja kaaluga otsust, millest valdav osa tehakse alateadvuse tasemel. Neist teadlikke ja kaalutletud otsuseid on väga vähe, teadlaste hinnangul kõigest 70.

Vaadake neid kooke. Kas sooviksite ampsu? Ma ei tea, millal te viimati sõite ja kui suured magusasõbrad te olete, kuid julgen ennustada, et paljudel käis mõttest läbi kiire «JAH! — andke aga taldrik», seejärel aga aeglasem järelkaja: «võib-olla siiski mitte?»Suvistel grillpidudel sai ehk pisut liialdatud, meenub ka lubadus septembrist taas korralikuks hakata.

See küsimus illustreerib asjaolu, et meie otsuseid juhivad kaks vastuolulist süsteemi, nö Süsteem 1 ja Süsteem 2 — kiire ja aeglane mõtlemine. Lähenemise on populariseerinud Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahnemani 2011.aastal ilmunud bestseller, aga psühholoogias on selline kahe paralleelse infotöötlusprotsessi teooria juba klassika. Süsteem 1 on kiire, emotsionaalne, alateadlik ja see ei allu meie kontrollile — «Jah, me tahame seda kooki!»

Tagasi üles