Tammsaare park.

FOTO: Eero Vabamägi

Aasta pärast avamist tarvitseb Tammsaare park juba kapitaalremonti ja lausa nõuab senise maastikuarhitektuuri kontseptsiooni väljavahetamist, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nagu teada, selgub võimude tegevuse tulemuslikkus alati tegudes, mitte sõnades. Tallinnas valitsev Keskerakond ei lakka suurustlemast, kui tohutuid edusamme on saavutatud linna valitsemisel. Ajaleht Stolitsa/Pealinn ja samanimeline portaal, Tallinna televisioon, agentuur Raepress ja linna eelarvest rahastatavad saated telekanalis PBK ei jõua Tallinna tarku ja tegusaid juhte ära kiita. Pärast seda, kui Tallinna linnapeaks sai Mihhail Kõlvart, kubiseb kiidusõnadest keskerakondlaste ja nende juhtimistalendi aadressil ka muu Eesti ajakirjandus.

Kuid siis viis saatus mind Tammsaare parki, mille avamisel ma ligemale aasta eest osalesin – mind tõmbas sinna eelkõige maastikukujundaja vaim, olen ju ikkagi kolmteist aastat töötanud Siberi botaanikaaias, mis on jätnud oma selge jälje. Tammsaare park on praegu küllap Tallinna kõige suurem ja kõige kallim pargiprojekt käesoleval kümnendil. Tuletan meelde, et konkursi pargi restaureerimiseks kuulutas Tallinna linnaplaneerimise amet välja juba 2012. aastal. Konkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid projekt «Belle epoque».