Patrik Hytönen: NATOta ei taha meid keegi

Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lipp Tapal. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna europarlamendi saadik Jaak Madison kirjutas esmaspäeval arvamusartikli, kus ütles, et Eesti välispoliitika peab olema suunatud Soomele. Madisoni arvamus tuleb kerge üllatusena, kuna pikka aega on EKRE soovitanud Eesti välispoliitika suunata pigem Višegradi riikide poole.

Tegemist ei ole aga millegi uuega, kuna Soome-suunaline välispoliitika oli Eestil juba 1920ndatel ja 1930ndatel, vähenedes lühikeseks ajaks vaid siis, kui Soomes kritiseeriti Eestis alanud vaikivat ajastut. Ka taasiseseisvunud Eestis on välispoliitika olnud suunatud pigem Soome ja Põhjamaade poole ning Eesti presidentide esimesed riigivisiidid on toimunud just Soome.

Madisoni välja toodud president Sauli Niinistö kutse Rootsi ja Norra pea-, kaitse- ja siseministritele on küll uhke, aga on selle jätk, mida Soome on ajanud juba pikka aega. Soome flirt NATOga küll tugevnes eelmise valitsusega, kuid on praegu vaibunud. Tõsi, nii nagu liituti koos Rootsiga Euroopa Liiduga, on ka potentsiaalne liitumine NATOga võimalik vaid koos Rootsiga.

Eesti välispoliitika suunamine Soomele selleks, et näidata meie vajalikkust Soome kaitsevõime tagamisel, on tänapäeval ebavajalik. Aasta ei ole enam 1939 ning Talvesõja stsenaariumi kordumine on väga ebatõenäoline. Isegi kui see oleks tõenäoline, ei oleks Eestist Soome kaitsevõimele mingisugust kasu.

Mis puutub aga sõjalise koostöö puudumisse meie piirkonna riikide vahel Talvesõja hakul, siis see oli tingitud mitmetest teguritest. Üks peamine tegur, miks Eesti ja Soome vahel suuremat koostööd polnud, oli Soome enda soovimatus Eestiga koostööd teha. Enda sidumist sõjaliselt kõvasti nõrgema ja majanduslikult vaesema riigiga peeti lihtsalt ebavajalikuks.

Seda, et Jaak Madisonil on soov suunata Eesti välispoliitikat sinnapoole, kuhu ta juba pikalt on olnud suunatud, on tervitatav.

Eesti integreerimine Skandinaavia kaitsekoostöösse on võimalik ainult NATO kaudu, kuna Eesti on nii majanduslikult kui sõjaliselt jätkuvalt Euroopas väga väikese mõjuga. Kui Rootsi ja Soome liituvad NATOga, teevad nad seda vaid siis, kui seal on jätkuvalt USA, kelle panus kaitseallianssi on seda pärast külma sõja lõppu elus hoidnud.

Seda, et Jaak Madisonil on soov suunata Eesti välispoliitikat sinnapoole, kuhu ta juba pikalt on olnud suunatud, on tervitatav. Nii majanduse kui demokraatia heaolu poolest on meil jätkuvalt parem vaadata Põhjamaade ja Soome poole. Kuid sõjaliselt oleme neile olulised vaid NATO tõttu – pole NATOt, ei tee keegi meiega enam koostööd.