Juhtkiri: TTÜ on otsustanud vassida

Tehnikaülikool saatis uurimiskomisjoni leiud Euroopa Komisjonile. Komisjon vastas neile põhjaliku auditiga. Seni on sellised auditid enamasti tähendanud mingis osas raha tagasi maksmist. Foto: Erik Prozes

Pooleteise nädala eest tõi Postimees avalikkuse ette, kuidas Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis peteti fiktiivse töö eest välja Euroopa Liidu toetust. Me tõestasime seda nii vilepuhuja abiga kui ka arvukate tunnistajate ütlustega, tuues ühtlasi lugeja ette dokumendid, kirjavahetuse ja helisalvestised, mis jätavad kaheti mõistmiseks vähe ruumi.

Ometi on ülikool otsustanud vassida ja sihilikku petmist mitte tunnistada. Selle asemel keskendub ülikool eesotsas rektor Jaak Aaviksooga tehnilistele nüanssidele, millel on laiema skeemiga vähe seost.

Eile korraldas TTÜ pressikonverentsi, et teatada, kuidas tuhandete välja mõeldud töötundide eest palka saanud teadurid tegelikult ikkagi töötasid rahastuse saanud projekti kallal. Seda hoolimata faktist, et just need samad teadurid ise on Postimehele vastupidist tunnistanud.

TTÜ versioonis on aga tegu üksnes bürokraatliku probleemiga: puuduvad tööajatabelid. Õigupoolest tunnistatakse isegi, et dokumendid, mida võiks tööajatabeliteks pidada, on olemas, ent kuna need pole allkirjastatud, ei saa neid selleks ikkagi pidada.

Nimetatud tööajatabelid on olemas ka Postimehel ja neisse ongi pandud kirja need tuhanded fiktiivsed tunnid. Kuid tõsi ta on, allkirja pole all – seega pole tegu võltsimisega, vaid üksnes ühe paberiga. Kuna TTÜs toimunud auditi käigus instituut valimisse ei langenud, polnud tarvis ka seda dokumenti formaliseerida.

Teine põhjendus tuhandete töötundide ja kümnete tuhandete eurode taga on «salajane meeskond B». Ülikooli väitel tegid nimekad professorid, kes olematu töö eest palka said, kogu projekti eeltöö.

Selle väite lükkavad ümber aga nii «meeskond A» ehk seltskond, kes päriselt rahastuse saanud projekti kallal töötas, kui ka Postimehe käsutuses olev helisalvestis, milles instituudi juht Erkki Karo selgelt kirjeldab, kuidas skeemiga «reserve kogutakse».

Nõnda peame tunnistama, et puhastumine, millele veel möödunud korral juhtkirjas lootusrikkalt viitasime, jääb ülikooli seest tulemata. TTÜ on vahepeal juriidilist nõu saanud ning sellest lähtuvalt käinud välja ka eelmainitud väited.

TTÜ versioonis on tegu üksnes bürokraatliku probleemiga: puuduvad tööajatabelid.

Sisuliselt öeldakse, et kuna tööajatabelid on korrektselt vormistamata, ollakse valmis projektiraha Euroopa Liidule tagasi maksma. Selle asemel, et neile allkiri alla panna ja asi ametlikuks teha. Kusjuures palgad on makstud välja just tööajatabeli «mustandis» välja toodud arvude põhjal.

On palju põhjuseid, miks tõenditest hoolimata probleemist sisuliselt mööda vaadata. Olgu selleks näiteks Nurkse instituudi prestiiž ja hiljuti saadud rekordiline grant. Aasta pärast on ülikoolis ka rektori valimised.

Selge on ka see, et Nurkse instituudi juhtum pole kaugeltki ainus Eesti teadusmaastikul. Viimase nädala jooksul on teadlased neid skeeme põhjendanud, kolleege kaitsnud ning sidunud selle teadusrahastuse kehva seisuga. Viimast ei saa ju eitada, ent nagu juba pettuse paljastamise aegu kirjutasime – varastamist ei saa sellega õigustada.

Rektor Aaviksoo loodab saada viimast sõna. Ta ütleb, et tõde võib selguda alles aastate pärast. Ülikooli selgitused on aga niivõrd vildakad, et seda teemat ei saa nüüd lihtsalt sahtlisse unustada. Postimehe uurimine näitab, et aus see mäng pole.