/nginx/o/2019/09/01/12520442t1hc33e.jpg)
Ükskõik milline on tõde Nurkse instituudi juhtumis, kahju teadusele on juba tehtud. Kui suur see kahju on, ei ole praegu veel lõpuni selge – sõltub sellest, milliseks kujuneb ühiskondlik hinnang teadustegevusele üldisemalt.
Ükskõik milline on tõde Nurkse instituudi juhtumis, kahju teadusele on juba tehtud. Kui suur see kahju on, ei ole praegu veel lõpuni selge – sõltub sellest, milliseks kujuneb ühiskondlik hinnang teadustegevusele üldisemalt.
2003. aastal avaldas taani teadlane Thomas Højrup uuringu «Riik, kultuur ja elulaadid». Analüüsides eri eluvaldkondades tegutsevate inimeste eluviisi, jõudis ta järeldusele, et need võib paigutada teljele, mille ühes otsas on elulaad, mille esindajad müüvad oma tööjõudu selleks, et teenitud rahaga elada täisväärtuslikku elu tööst vabal ajal. Toidupoe kassapidaja on hea näide – töö on suhteliselt rutiinne ja vabadus seda ise kujundada väike.