Tipptund Tallinnas.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

On viimane aeg loobuda Tallinna ja seda ümbritsevate alade arendamisest autonoomsete, ilma lokaalse keskuse ja vajaliku taristuta asumitena, kirjutab Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja ja arhitekt Ignar Fjuk.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

See pidi olema millalgi eelmise sajandi lõpukümnendil, siis kui linna ümbritsevates valdades hoogustunud ehitustegevuse raskuskese hakkas siin-seal juba päris linna piirideni jõudma, kui hakati rääkima Suur-Tallinnast. Tänaseks peamiselt kahe- kuni neljakorruseliste korterelamutega, mõnel juhul ka pereelamutega Tallinna piirideni ulatuvast valdade «rõngaslinnast» on saanud pealinna vereringesse lülitunud eeslinn, mille olemasolu eelduseks on Tallinn ning selle pakutavad töökohad ja teenused.

Omamoodi vastusammuna sellele on linna enda äärealadel toimunud süstemaatiline metsa- ja põllumaade täisehitamine, ennekõike kõrgete kortermajadega.