Maarja Vaino

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti kipub liikuma suunas, mille lõpus on inglise keelt purssiv provints, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Ühel suvisel pärastlõunal rannas kohtudes küsis üks tartlasest sõber muu jutu sees, millal tallinlased oma linna eesti keelele tagasi võtavad. Ega sellele kerge vastata olnud. Õieti jõudsime kiiresti järeldusele, et tagasi tuleks võtta märksa rohkem linnu ja ennekõike inimeste vaimuseisund.

Sest kes loovad selliseid pealkirju nagu tänavakunstifestival WALK, muusikafestival I Land Sound, Mõisaküla Fight jne? Kes paneb oma kohvikule nimeks Drinkgeld (Tartu Ülikooli legendaarse kohviku ruumides, ühes eesti luule kantsis!) või The Living Room Cafe? Või milleks nimetada oma kohviku kontserdisari «It’s alive’iks» (ja kutsuda sinna esinema Tõnis Mägi) või panna hüüdlauseks «Ükski võistlus pole vähemat kui CUP»? Miks peab maratoni reklaamima keeleseadust rikkudes ingliskeelse pealkirjaga «We run Tallinn»? Või eesti autorite raamatulaata pilthüüatusega «Just do it»?