Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tervise rahastuse mudel (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimitootjate Liidu juhatuse liige Riho Tapfer
Ravimitootjate Liidu juhatuse liige Riho Tapfer Foto: Erakogu

Biotehnoloogia ja geneetika on viimase kümnendi jooksul arenenud väga kiiresti, nii baasteaduste kui ka rakendusliku poole pealt. Arengutempo on pigem kiirenev ja seetõttu võib loota, et lähitulevik annab inimkonnale uusi võimalusi ravida haigusi, mis varem olid ravimatud ja kurnavad nii inimesele endale, lähedastele kui lõpuks ka ravikindlustussüsteemile.

Ravimite hulka lisandub viimastel aastatel järjest enam bioloogilisi ravimeid, väga kiiresti areneb geeniravi ning uued ravimid on tõhusad ja täpselt sihitud – kogu ravimitööstus püüab murda barjääre seni ravimatute haiguste vahel. Maailmas on arenduse faasis praegu üle 7000 ravimikandidaadi, mis on kõigi aegade suurim potentsiaal. Enamik neist ei ole mitte varajases, vaid teise ja kolmanda ravimiarenduse faasis olevad toimeained. Ainuüksi kasvajaravimeid on arenduse lõppjärgus ligi 1800, arenduses olevate HIVi- ja aidsiravimite arv jääb 150 piiridesse. On üsna suur tõenäosus, et nendest mõni alistab tänaseni ravimatuks osutunud haiguse.

Selle lootustandva arengu taga on keerukate bioloogiliste ja geneetiliste toimemehhanismide mõistmine ning oskused nendesse sekkuda. Tänapäevased ravimid ei ole lihtsad keemilised ühendid, vaid tegemist on kas geeniraviga, inimese enda immuunsüsteemi rakkude või lausa viirustega, mis aitavad haigusega võidelda.

Tagasi üles