Eesti sõjaväe remontrongide poolt parandatud Olga raudteesild Velikaja jõel Pihkvas.

FOTO: Rahvusarhiiv

​Kuna Eesti väed 1919. aasta augustis Pihkva taga enam kaugemale tungida ei tahtnud ja Vene valged ei suutnud, oli paratamatu, et initsiatiiv läheb Punaarmeele, mis alustas ettevalmistusi pealetungiks, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ülemjuhataja Laidoner, kes pidas Pihkva hoidmist sõjaliselt väga tähtsaks, mõistis samas, et kui valgetest asja ei ole, ja kuna eesti sõdurid Venemaal sõdida ei taha ega hakkagi tahtma, siis võib Pihkva loovutamine lõpuks paratamatuks osutada.

Ette oli valmistatud strateegiline nn Irboska liin, millele võis vastava käsu peale taanduda, kuid mida siis tuli kaitsta viimse veretilgani.