:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319549t1h1948.jpg)
/nginx/o/2019/08/26/12500837t1hd6d9.jpg)
Kuna Eesti väed 1919. aasta augustis Pihkva taga enam kaugemale tungida ei tahtnud ja Vene valged ei suutnud, oli paratamatu, et initsiatiiv läheb Punaarmeele, mis alustas ettevalmistusi pealetungiks, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Tellijale
Täna Vabadussõjas: Pihkva loovutamine punastele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemjuhataja Laidoner, kes pidas Pihkva hoidmist sõjaliselt väga tähtsaks, mõistis samas, et kui valgetest asja ei ole, ja kuna eesti sõdurid Venemaal sõdida ei taha ega hakkagi tahtma, siis võib Pihkva loovutamine lõpuks paratamatuks osutada.
Ette oli valmistatud strateegiline nn Irboska liin, millele võis vastava käsu peale taanduda, kuid mida siis tuli kaitsta viimse veretilgani.