/nginx/o/2019/08/26/12500837t1hd6d9.jpg)
Kuna Eesti väed 1919. aasta augustis Pihkva taga enam kaugemale tungida ei tahtnud ja Vene valged ei suutnud, oli paratamatu, et initsiatiiv läheb Punaarmeele, mis alustas ettevalmistusi pealetungiks, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Kuna Eesti väed 1919. aasta augustis Pihkva taga enam kaugemale tungida ei tahtnud ja Vene valged ei suutnud, oli paratamatu, et initsiatiiv läheb Punaarmeele, mis alustas ettevalmistusi pealetungiks, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Ülemjuhataja Laidoner, kes pidas Pihkva hoidmist sõjaliselt väga tähtsaks, mõistis samas, et kui valgetest asja ei ole, ja kuna eesti sõdurid Venemaal sõdida ei taha ega hakkagi tahtma, siis võib Pihkva loovutamine lõpuks paratamatuks osutada.