Juhtkiri: koalitsioon ootab tõusu

Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder, Mart Helme. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tormiline poliitsuvi lükkab peagi käima veel tõsisema sügishooaja, kui riigikogus maanduvad nii pensionisüsteemi muutmise eelnõu kui ka tuleva aasta riigieelarve. Nende kahe seaduse lõpptekst määrab valitsuskoalitsiooni tervise.

Tervise hetkeseisu peegeldab augustikuu erakondade toetusuuring, mille tulemused toome lugejani tänases lehes. Küsitlusperioodi jäävad osaliselt ka kaht viimast nädalat saatnud pinged EKRE, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning sedakaudu ka Keskerakonna ja presidendi vahel. Esialgne mõju: negatiivne kogu valitsusele.

Kindlasti ei ole võimalik ühe kuu lõikes põhjapanevaid järeldusi teha, kuid praegu polegi oluline ühegi erakonna mõneprotsendiline siia-sinna liikumine, vaid pikemaajalisem trend.

Alates valimistest on üksnes EKRE säilitanud oma märtsikuise tulemuse, nii Keskerakond kui Isamaa on kõvasti toetust kaotanud. Üldvalimistel üle ootuste hea häältesaagiga säranud Isamaa on taas kord valimiskünnise piiril ning peaministripartei pole suutnud senini enamat 15–16 protsendist. Reformierakonna toetus on seevastu pea sama suur kui koalitsioonil kokku.

Kahe aasta pärast toimuvad kohalikud valimised pole aga enam nii kaugel ning seda Keskerakond ja Isamaa teavad.

Keskerakonna jaoks on pealinnas küsimus praegu selles, kas üldse võitjaks tullakse, rääkimata ainuvõimu säilitamisest. Ka ainult pealinna lõikes on Reformierakond Keskerakonnast populaarsem. Nagu kirjeldab politoloog Tõnis Saarts oma tänases arvamusloos, võivad venekeelsed valijad olla Keskerakonna juba jätnud – ent just selle valijasegmendi toel saavutati möödunud kümnendil pealinnas ainuvõim.

Alates valimistest on üksnes EKRE säilitanud oma märtsikuise tulemuse, nii Keskerakond kui Isamaa on kõvasti toetust kaotanud.

Ühe toetava komponendina aitab Keskerakonda Tallinna linnavalitsuse «meediamaja» konsolideerimine ühtse juhtimise alla. Nagu tänasest lehest võib lugeda, pole Tallinna Televisioonil üksi tegutsedes enam tulevikku, ent koos linnaajalehtede ja Raepressiga saab pealinn endale uue, linnapea Mihhail Kõlvarti visiooni järgi kokku pandud avalike suhete masina. Ja seda 2021. aasta sügiseks.

Isamaa on valimisteaastasse aga seadnud pensionisüsteemi ringitegemisega kaasnevad teise samba väljamaksed. Vahest jõutakse omavahel selleks hetkeks kokkuleppele ka erakorralises pensionitõusus. Nii oleks häid uudised kohe rohkem.

Olulisem väljakutse on aga tuleva aasta riigieelarve, mille eeldused veel kevadel üpris kasinad tundusid. Tõsi on aga see, et viimaste aastate aktsiisipoliitika on viinud olukorrani, kus ülemäära täpselt pole osa maksulaekumisi võimalik prognoosida. Sestap ei ole ka välistatud palju positiivsemad uudised.

Omaette must kast on Eesti ekspordipartnerid. Nagu tõdesime kevadel: kui Soome ja Rootsi köhivad, ähvardab Eestit juba kopsupõletik. Ning Euroopa Liidu rahanduse tervis pole praegu just ülemäära hea.

Nõnda peab koalitsioon lootma tugevale majandusprognoosile, sest nii on võimalik riigieelarvega praegu kaotatut kompenseerida. Kui ähvardavad aga kärpekäärid, ei tõota sügis valitsusele lihtne tulla. Seda eriti Keskerakonnale, kes peab kuidagi oma vormikõvera tõusule sättima.